(oma heaolu maksimeerimise soovist). Seega otsitakse juhitavale protsessile parimat arenguvarianti ainult juhul kui see tegevusvariant tagab otsustajale maksimaalse heaolu. Teoreetiliselt eeldatakse, et otsustaja samastab enda juhitava protsessiga, st süsteemi kui terviku ja otsustaja kasulikkusefunktsioonid on otses tugevas seoses. Juhtimise praktikas peab aga iga otsustaja arvestama vajadusega rajada suhted sõltumatute partneritega lepinguliste tingimuste (sealhulgas motiveerimismehhanismide) süsteemile, mis suunaks kõiki partnereid valima otsustajale kõige kasulikuma tegevusvariandi. Kõigist aspektidest kooskõlalise põhjendatud juhtimisotsuse vastuvõtmise aluse peab looma adekvaatse protsessi toimimise analüüsiga. Majandusanalüüsi teoorias ja praktikas ei tegeleta üldjuhul piisavalt juhitava protsessi olemusest (endogeenselt) otsuse ettevalmistamise tähtsate elemementide eesmärgi ja
subjektide seisukohalt. Normatiivne otsustusteooria on sobilik juhi tegevuse kujundamiseks uute juhtimisülesannete lahendamiseks muutuvates majandustingimustes. Juhtide eelistuste kujunemise aluste analüüsi tulemusena tuuakse välja ka majanduspoliitika puudused majandustegevuse subjektiivse teguri suunamisel. - Majanduspoliitiliste stimuleerimis- ja motiveerimismehhanismide rakendamine ei tähenda veel iseenesest, et juht teeb objektiivselt kõige parema valiku. Kui preemiate või sanktsioonide mõju alternatiivide kasulikkusele ei ületa juhi seisukohalt tundlikkuse piiri, siis hinnatakse vaatlusalused alternatiivid ikkagi samaväärseks. 146. Milliseid abinõusid ja miks tuleb rakendada, et muuta alternatiivide kasulikkuse hindamise kriteeriumid sobilikuks kompleksse kriteeriumi sünteesimiseks?
annaabi.ee 
