see tähendab tingimuste loomist, mis oleksid piisavalt nauditavad, et inimesed tahaksid seal olla. Inimene töötab pikas perspektiivis pühendunult, kui tal ei ole põhjust muret tunda igapäevase toimetuleku üle, kui tal on järjepidevalt meeldivaid kogemusi, töö sisu on talle huvitav ja arendav ning töökeskkond paindlik. Tööalase käitumise põhjustajana nähakse raha sageli määravas rollis. Raha eripäraks motivatsioonivahendina on see, et ta annab ühtse mõõdupuu, mille järgi võrreldakse oma staatust ja positsiooni nii organisatsioonis kui ka tööturul ning mille abil saab endale lubada asju, mis inimest tegelikult tegutsema sunnivad. Mida kauem on inimene organisatsioonis töötanud, seda olulisemaks muutub, kui õiglasena ta tajub võrreldes oma tööpanusega talle makstavat sissetulekut ning selle arvestamise aluseid.
järgi. Sekundaarsed vajadused- on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi, on ebamäärasemad ja mitte alati tunnetatavad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: lugupidamine, kohusetunne jne. Sekundaarsed vajadused on inimestel erinevad ja mõjutavad meie käitumist. ON OLEMAS JÄRGMISED MOTIVATSIOONI LIIGID 1) Sisemine motivatsioon- so. töö ise mis pakub huvi ja meeldib. 2) Välimine motivatsioon- majanduslik , selleks on tasu (rahaline) , sotsiaalsed suhted jne. RAHA MOTIVATSIOONIVAHENDINA: Raha on oluline neile, kellel on ta väärtuste tabelis väga kõrgel kohal. Siin tekib märgatav efekt- tunneme end jõukana, saame lubada endale rohkemat. (kui ei tunneta muudatust, siis ei motiveeri) Raha on töötulemustega seotud, sest saame ise kontrollida raha hulka vastavalt tööpanusele (tulemuspalk). Raha juures tekib ka alati võrdlus – inimene võrdleb oma sissetulekuid teistega. Alati vaatame kedagi, kes on jõukam. Kuid raha mõju motiveerijana on lühiajaline
annaabi.ee 
