hinnata/analüüsida. Korraldada kohtumisi, kus arutada kehalise aktiivsuse mõjust tervisele ja elukvaliteedile tulevikus. Lasta kavandada õpilastel individuaalne tervisliku vormi või oskuste arendamise programm. IV tase - 15. Enesemääratlemise teooria kasutamisest õpetamise-õppimise protsessis Spordipsühholoogias käsitatakse motivatsiooni mitmeti. Enam rakendamist leidnud teoreetilised raamistikud spordi ja kehalise kasvatuse valdkonnas tehtud motivatsiooniuuringutes on Deci ja Ryani (1985) enesemääratlusteooria (Self- determination Theory), Vallerand`i (1997) sisemise ja välise motivatsiooni hierarhiline mudel (Hierarchical Model of Intrinsic and Extrinsic Motivatsion) ning Nicholls´i (1989) saavutuseesmärgi teooria (Achievement Goal Theory). Enesemääratlemise teooria psühholoogilised vajadused (autonoomsus sisemised, kompetentsus, sotsiaalne kuuluvus) määravad indiviidi eesmärgile suunatud käitumise, selle
Subjektsele hoia- kule on iseloomulik, et aktiivsus on tahtlik, eesmärki on õppija teadvus- tanud kui talle kuuluvat, protsess on tema kontrolli all, edu või ebaedu ei peeta sõltuvaks mitte välistest teguritest, vaid subjektist endast, tunnusta- takse subjekti tegevust, ideid jne. Seesmiselt orienteeri- Nüüdisaegsetes motivatsiooniuuringutes leiab muu hulgas käsitlemist tud õpilased õpivad erineva motivatsiooniorientatsiooni – sisemise või välimise – mõju õpi- süvenenumalt, taju- tulemustele (viidatud Sepp, 2002 järgi). Uuringud kinnitavad sisemise vad paremini faktide ja ainete omavahelisi motivatsiooniorientatsiooniga õppijate paremat õpiedukust. Õppeeduku- seoseid, seostavad hästi sega seostuvad tugevalt huvi, loominguline suhtumine ja kohusetunne,
annaabi.ee 
