jt.). Saadud tulemused on küllaltki ootamatud. Näiteks on leitud, et tarbijad ei osta meelsasti pakendamata ploome, sest nende krimpsus välimus seostub väga vana inimese näoga; meeste puhul on sigari suitsetamine täiskasvanu variant lapsepõlves pöidla imemise harjumusest; naised eelistavad taimseid rasvaineid loomsetele, kuna viimased tekitavad nende alateadvuses süümepiina tapetud loomade pärast (Kotler, 1997: 184). Motivatsiooniuurijate uusimad tulemused on näidanud, et iga toode on suuteline tekitama tarbijates erinevate motiivide komplekse. Näiteks konjak on kellegi poolt eelistatav seetõttu, et ta väljendab sotsiaalset staatust, teistele tähendab sama jook lõdvestumise vahendit, kolmandad ihkavad sellest ammutada energiat ja lõbusat meelt. Erinevate markide valmistamisel lähtutaksegi sageli vastavatest motiividest. Turunduses on sellist tegevust hakatud nimetama “motivatsiooniliseks positsioonimiseks” (Kotler,
viidud erinevaid psühhoanalüütilisi katseid (pildiseletused, rollimängud, süvaintervjuud jt.). Näiteks on leitud, et tarbijad ei osta meelsasti pakendamata ploome, sest nende krimpsus välimus seostub väga vana inimese näoga; meeste puhul on sigari suitsetamine täiskasvanu variant lapsepõlves pöidla imemise harjumusest; naised eelistavad taimseid rasvaineid loomsetele, kuna viimased tekitavad nende alateadvuses süümepiina tapetud loomade pärast. Motivatsiooniuurijate uusimad tulemused on näidanud, et iga toode on suuteline tekitama tarbijates erinevate motiivide komplekse. 19. Tähelepanu ja selle iseloomulikud jooned Tähelepanu Motiveeritud inimene on valmis tegutsema. Milliseks see kujuneb, sõltub keskkonnast tulevate ärritajate vastuvõtmisest. Inimene ei ole võimeline kõiki üheaegselt saabuvaid ärritajaid registreerima, paratamatult tuleb teha valik. Valiku mehhanismina kasutab teadvus tähelepanu (attention). Viimase all mõeldakse
annaabi.ee 
