· Parandama oma võimet teha komplimente ja jagada tunnustust. · Hankima endale ja oma missioonile veidi toetust (Lindenfield 2010: 176-190). 4. HOIAKUD Hoiakud on üldised hinnangud teiste inimeste, sündmuste, teemade ning iseenda kohta. Need sisaldavad mitte ainult negatiivseid ja positiivseid tundeid, vaid ka mälestusi ja kogemusi, mis seotud hoiaku objektidega ning kujutluspilte neist. Hoiakud suunavad inimese käitumist väärtustatud eesmärkide suunas, osalevad motivatsiooniprotsessis, hõlbustavad kompleksse informatsiooni töötlemist ja otsuste vastuvõtmist (Randmaa : http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%204.%20Individuaalsed %20vaartused%20ja%20hoiakud.pdf). Hoiak koosneb kolmest komponendist (vt joonis 1). Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või informatsiooni mingi nähtuse kohta. Emotsionaalse komponendi moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud
või ka väljendatud soovist millegi tegemiseks. Motivatsioon kätkeb füüsi- list ja/või psüühilist aktiivsust. Füüsiline aktiivsus tähendab jõupingutust, visadust või teisi silmanähtavaid aktsioone. Psüühiline aktiivsus sisaldab selliseid kognitiivseid toiminguid nagu planeerimine, uurimine, monitoo- ring, järelduste tegemine, probleemi lahendamine ja progressi hindamine (Pintrich & Schunk, 1996). Motivatsiooniprotsessis avaldub isiksusele omane teatav motivatsioo- niline sättumus – igal inimesel on eelistatud viis sündmuste interpreteeri- misel, mis initsieerivad või reguleerivad inimese käitumist. On eristatud motivatsioonilise sättumuse ehk motivatsiooniprofiili kolme põhitüüpi: • progressiivne – ülekaalus üldise aktiivsuse, loomingulisuse ja sotsiaalse kasulikkuse motiivid; • regressiivne – domineerivad eluliste tarvete rahuldamise, mugavuse ja
annaabi.ee 
