vajadusi, ajendeid ja tundeid, mis ei sünnni kunagi pksnes mingi ühe olukorra põhjal, vaid varasemad kogemused loovad aluse ka motivatsiooniprotsessidele. Tunnetuslikud ja motivatsiooniprotsessid on omavahel tihedalt seotud: motiivid ja emotsioonid juhivad informatsiooni valikut ja töötlemist, indiviidi teadmised aga määravad omakorda tema motiive ja emotsioone; sellist asja, millest midagi ei teata, ei saa ka tahta. Motivatsiooniprotsessidega tegeleva uuringu puhul kasutatakse nimetust motivatsioonipsühholoogia. 5.3 Täidesaatvad protsessid Tegevust juhitakse täidesaatvate protsessidega, mille all mõeldakse liigutusprotsesse ning tahtele allumatuid vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooni tegevust neid protsesse juhib kesknärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi käsud vahendatakse täidesaatvaiks kahel teel: närviimpulsid siirduvad mööda närvikiudusid lihastesse ja vegetatiivse närvisüsteemi
assimilatsiooni kaudu töötlevad nad infot neil olemasolevate tunnetuslike struktuuridega seni, kuni tunnetavad tasakaalutust viimane motiveerib akommodatsiooni teel arendama välja uusi, senisest võimekamaid tunnetuslikke struktuure tunnetuslik areng kestab läbi elu, läbi tasakaalu & tasakaalutuse pideva vaheldumise · Enamus tunnetuslikke teooriaid kas eeldab vaikimisi või väidab otse, et tunnetuslike struktuuride areng on seotud motivatsiooniprotsessidega · Tunnetuslikus kontekstis mõistetakse motivatiooni all reeglina vastuolu praegu võimaliku & tulevikus vajaliku vahel · Uuringud kinnitavad, et meie mõtteviis mõjutab sügavalt käitumist. Oma või teiste kogemuse või õppimise mõjul muudavad inimesed oma uskumusi, püüdes saavutada nende kooskõla oma väärtuste süsteemiga · Inimesed püüavad infot organiseerida vastavalt sellistele põhimõtetele, mis lubaksid tunnetada maailma kooskõlalise & etteennustatavana
annaabi.ee 
