asjaosalistest sõltumatute parameetrite suhtes. Meie näites liigitub siia auto kvaliteet, kuid vaid sel määral, kuivõrd see on teadmata professorile kui auto müüjale. Strateegiline ebakindlus seostub seevastu just ebakindlusega koostegevuspartneri käitumise suhtes. Antud juhul väljendub see tudengi ebakindluses auto puuduste teadliku varjamise suhtes professori poolt ning professori teadmatuses üliõpilase tegelikust maksemoraalist. · Motivatsiooniprobleemides peegelduvad asjaosaliste vastandlikud huvid. Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust. Argikeeles väljendudes on juttu huvidest, motiividest, eesmärkidest, mis suunavad koostegevuspartnerite tegevust. · Strateegiline ebakindlus on tegelikult see koht, kus mõlemad koostegevusprobleemid põimuvad. Reaalsuses ongi info ja motivatsiooniprobleemid sageli seotud. Siiski aitab nende probleemide analüütiline eristamine ökonoomikat
saada maksimaalset kasu. · Koostegevus 1. Tehingu takistused Info ja motivatsiooniprobleemid Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?) strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab?) Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust Lahenduseks lisainfo kogumine Motivatsiooniprobleemid-Motivatsiooniprobleemides peegelduvad asjaosaliste vastandlikud huvid. Mõttele, et professor võiks varjata/ilustada auto tegelikku kvaliteeti, ei tule tudeng juhuslikult ega ka mitte oma moraalse rikutuse tõttu. Selle kahtluse aluseks on asjaolu, et professoril on niisuguseks käitumiseks ajend ehk motiiv ta võib sellest kasu saada. Majandusteadlased räägivad siin ka stiimulitest. Ja vastupidi tudengil võib tõesti olla lootus järelemaksuga odavamalt
annaabi.ee 
