kesiseid rolle. Vastus peitub inimese sotsiaalses loomuses. Grupp rahuldab olulisi sotsiaalseid vajadusi nagu prestiizi- ja suhtlemisvajadus. Grupid pakuvad ka kõrgelt hinnatud tasu - tagasisidet, mida üksikisik endale tekitada ei saa. Tagasiside vajadus paneb inimesed teistele nn esinema ehk teisisõnu, grupp rahuldab esinemistarvidust, moodustades selleks vajaliku publiku. Teiste oletatava hinnanguga tõttu, käivituvad ülesannete täitmisel täiendavad motivatsioonimehhanismid, võrrelduna üksinda tegutsemisega ning neid võib nimetada ergutusmehhanismideks. Kuna grupp koosneb mitmest liikmest, siis pole võimalik, et üks grupi liige kogu grupi tähelepanu endale saab. Selline grupp ei suudaks oma ülesandega ja suhetega seotud eesmärke täita. Seepärast on grupis mehhanismid, millega üksikisik allutatakse grupile kui tervikule. Nende vahendusel on võimalik grupi liikmete tegevust reguleerida ja mõjurite
- Analüüsiga tuleb välja selgitada eelkõige see, kas hälvete põhjuseks on: otsustamisel tehtud vead (kasutati ebaadekvaatset infot, sõlmitud lepingud olid vigased) – hälvete eest kannavad vastutust otsuse ettevalmistajad ja otsuse vastuvõtja; otsuse täitmist tagava tugisüsteemi vead (täitjateni jõudis ebaadekvaatne info, sõlmitud lepingud olid vigased, motivatsioonimehhanismid olid vastuolulised või ebatõhusad) – hälvete eest kannab vastutust tugisüsteemi loomise ja toimimise eest vastutav juht; otsuse täitmisel tehtud vead (täitjate vead, viivitused, tegematajätmised) – hälvete eest vastutavad ettenähtud sanktsioonide ulatuses hälbe tekitajad; otsuse ellurakendamisel ilmnenud väliskeskkonna mõju, mis kutsus esile hälbed
annaabi.ee 
