· 6-tunni õpiraskused Kasvatuse-õpetuse osa Madalam SES Perekondlik taust ühiskonna "keskmisest" erinev Semiootiliselt vahendatud õppimine · Vajavad eriabi koolis, siis tulevad toime · Praegu: IQ-toimetuleku (üldvõimekus vs kooliedukus) mittevastavus pole defineerimisel piisav · Tuleb uurida võimete profiili · Palju erinevaid häireid, põhjused multidimensionaalsed · Kombinatsioon akadeemilistest, kognitiivsetest, käitumuslikest, motivatsioonilistest ja sotsiaalsetest häiretest. Spetsiifilised õpiraskused õpivilumuste häired · RHK-10 klassifikatsioonis psühholoogilise arengu häired (F80 89)(disorders of psychological development). · Kõne ja keele häired · Õpivilumuste häired (specific developmental disorders of scholastic skills) Lugemise häire Õigekirja häire Arvutamisvilumuste häire · Motoorika spetsiifiline arenguhäire · Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired (mixed
seisund. Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone. Inimene on soovidega loom ning jõuab harva täieliku rahuldatuse seisundini ja isegi siis ainult väga lühikeseks ajaks. Kui üks iha on rahuldatud siis tekib kohe uus asemele. Inimestele on omane, et kogu aeg ihaldatakse midagi. Seega soovitava laiema mõistmise saavutamiseks on vaja uurida kõikide motivatsioonide omavahelisi seoseid ning sellega kaasnevalt loobuda isoleeritud motivatsioonilistest ühikutest. Pannes kokku aje või iha ilmumise, selle tekitatud tegevused, eesmärgi saavutamisest tuleneva rahulduse, saame vaid tervest motivatsioonilise ühiku kompleksist välja võetud isoleeritud, üksiku näite. Selle ilmumine sõltub praktiliselt alati organsimi kõikide teiste võimalike motivatsioonide rahuldatuse või mitterahuldatuse seisundist ehk teised ülimuslikud ihad on saavutanud suhtelise rahuldatuse seisundi.
– häiritud asenditaju – aferentne parees: käte ja sõrmede liigutused on kohmakad, sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta. – astereognoosia: ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi. Apraksia Apraksia on neuroloogiline sümptom, mis seisneb võimetuses sooritada õpitud eesmärgipäraseid liigutusi. Pole seletatav motoorsete või sensoorsete puudustega Pole põhjustatud: - nõrkusest - tundlikkuse kadumisest - ekstrapüramidaal- või koordinatsioonihäiretest - motivatsioonilistest teguritest - intellektuaalsetest puudustest Kliiniliselt: - ei suudeta imiteerida käte asendeid või žeste - demonstreerida objektide õiget kasutust - objekte kohaselt kasutada Saab eristada ka vastavalt tegevustele, nt riietumise apraksia, kõnnaku apraksia jne. Tavaliselt esineb insultide või dementsuse korral. Sageduse kohta väga erinevad andmed. Akalkuulia Matemaatika – kvaasi-ruumiline oskus, nõuab sümbolilise info mentaalset manipuleerimist.
annaabi.ee 
