Minu arvates see teeks koolid ka tõsiseltvõetavamaks ja kujundaks paremat mainet. Töötajatel on väga suur roll organisatsiooni maine kujundamisel. Ebapädevad inimesed kujundavad organisatsioonile negatiivse maine. Negatiivse mainega ettevõttesse ei taheta tööle tulla ning sellest tulenevalt on tööjõupuudus. Tööjõupuuduse tõttu jäävad paljud olulised tööd tegemata või siis lisanduvad olemasolevatele töötajatele lisakohustused mis tekitavad töötajatel motivatsioonilangust ja pahameelt. Antud ettevõtte näol on maine väga hea, kuna koolimajas õpib palju õpilasi ning töötajad on kvalifitseeritud ning omal alal väga head. Ettevõtte senine töö riskijuhtimises on minu arvates olnud võrdlemisi hea. Seadusandluse rikkumise vastu aitab kvalifitseeritud töötajad, haritud inimestest koosnev tööseltskond, kes mõistab seadusekuulekuse vajalikkust. Alati tasub uutele ja ka vanadele töötajatele üle korrata peamised sisekorraeeskirjad, mis on lubatud, mis
alaväärtustatuna, sest nende tegevust takistati. Selliseid tundeid seletab Maslow kuuluvuse tase - inimesel on vaja tunda end tähtsa osana kollektiivist, et töötada motiveeritult (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006). Kuna keskuse personal tundis end ebavajalikuna, valdas paljusid ebakindlus oma töökoha suhtes. Nagu eelnevalt juba mainitud, põhjustavad sellised tunded tugevat tööstressi. Noortekeskuse personali motivatsioonilangust ja käitumist kolme kuu jooksul võib seletada ka J. S Adamsi õigluse teooriaga. Sellest lähtudes võrdlesid töötajad oma tulemusi eelnevate kogemustega samas organisatsioonis ja hindasid, kui õiglaselt ja ausalt on uus juhtkond nendesse suhtunud. (Liik 2014) Ilmselt leiti, et ülemuse ja töötajate vahel oli distants ning jahdedad suhted. Samuti tunti puudust tunnustusest, mida nii Maslow kui ka Herzberg väga oluliseks motivaatoriks pidasid (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006)