teevad teised, pretendeerivad erilisele positsioonile kollektiivis. Neid ei köida niivõrd reaalne tegevus, kuivõrd soov silma paista, teisi käsutada ja kiitusi saada.(3) Need on muidugi enesehinnangu skaala otspunktid. 1.2. KÄITUMINE Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid toiminguid. Need võivad olla spontaansed või seotud reageeringutega stiimuleile. Stiimul ehk motivatsioon võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast.(4) 1.2.1. MOTIVATSIOONIHIERARHIA Abraham H. Maslow, kes oli üks tähtsamaid tegelasi psühholoogia humanistlikus liikumises (mis kerkis esile USAs pärast II maailmasõda) arvas, et inimese motivatsiooni võib mõista vajaduste hierarhia kaudu, mille alumises otsas on füsioloogilised põhivajadused, neist kõrgemal asuvad turvalisuse vajadus ning kuuluvuse ja armastuse vajadus, kuni kõige ülemiseni, milleks on eneseteostuse vajadus ehk võimalus teostada kogu oma potentsiaali.
Saavutusvajadus hetkel tajutav või tulevikus prognoositav tunnustuse ebapiisavus või puudumine ehk vajadus edu saavutada. Olulisteks teguriteks koordineerivad ja treenivad vahe- eesmärgid, mis aitavad sisustada pikaajalist ja pingelist teed lõppeesmärgi poole. Abraham Maslow püstitas motivatsioonihüpoteesi ja jõudis järeldusele, et inimese vajadused on üksteisele hierarhiliselt allutatud ja püüdluse tipuks on alati eneseteostus. Maslow motivatsioonihierarhia; Enese- teostuse- vajadused Esteetilised vajadused Tunnetuslikud vajadused Enesehinnangu- vajadused Kuuluvuse ja armastuse vajadused Turvalisusevajadused Füsioloogilised vajadused Sotsiaal- kultuuriline motivatsioon Ühiskonna ja kultuuri mõju motivatsioonile toimib
annaabi.ee 
