See raamistik sobib halvasti sotsiaalsetele nähtustele, mille muutumine ei sõltu kuigi palju muutustest poliitilises valdkonnas. Simiand kritiseerib ka traditsioonilise ajaloo püüet uurida kogu sotsiaalset elu mingis üksikultvõetud ühiskonnas. Ta eelistaks analüütilist ja võrdlevat uurimist, s.t. Ide uurimist sotsiaalsete seoste (Zusammenhang) asemel. Ajaloolised uurimused peaks lähtuma psühholoogilisest konstruktsioonist, mis baseeruks inimese üldistel motivatsioonidel. Simiand leiab, et ajaloost tuleks likvideerida 3 iidolit: poliitika, isikud ja kronoloogia. Poliitilisele ajaloole on omistatud teenimatult suurt tähelepanu. Mitte isikuid ei tuleks esmajoones uurida, vaid Ine, sotsiaalseid ilminguid ja suhteid. Mitte kõik ajaloo perioodid pole võrdselt olulised. Määravad nähtused peaksid leidma sügavamat käsitlemist kui väheolulised. Annaalidekoolkonna uus ajalugu kulgeks aeglasemalt kui traditsiooniline, sest sotsiaalne rütm on aeglasem
a. Eelfaas kuni 1850 b. Algfaas 1850 1914 c. Arengufaas 1914 1945 d. Kõrgfaas alates 1945 a. Eelfaas kuni 1850 Vanast Egiptusest võib leida turismi algeid. Väga elav laevaliiklus Niilusel ning arvukad palverännakud maa kuulsatesse templitesse suutsid ilmselt luua majutuse ja toitlustuse ettevõtteid. Kreekas arenes turism väga mitmekesistes vormides. Kreeklaste reisid põhinesid täielikult turistlikel motivatsioonidel. Need olid meelelahutus, haridus, supelreisid, aga ka ametiga seotud reisid. Ka riik ja maakonnad kandsid reisijate vastuvõtu eest hoolt. Seda tingis vana aja suurte spordivõistluste, olümpiamängude (776e.m.a. 393 m.a.j.) ja templipidustuste (näit. Delphi) korraldamine. Seoses taoliste ürituste organiseerimise ja läbiviimisega võib rääkida ürituste turismi algetest. Õppeturismi algatajaks peetakse kreeka geograafi ja
annaabi.ee 
