saamiseks, millest teine pool ei tea. Kui üks osapool on ise professionaal ja teine mitte, siis eeldatakse tema poolset info andmise kohustust. Ühine eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p. 3). Mõlemad pooled eksivad asjaolus, mis on nende poolt seatud sõlmitava lepinglepingu aluseks. Tühistamisõigus puudub, kui esineb eksimus asjaolu suhtes, millel põhines vaid ühe poole tehingu tegemise tahe ja mis teise poole jaoks tähendust ei oma (eelkõige nn motiivieksimus ühe poole poolt). Kumbki eksinu võib nõuda lepingu vastavusse viimist sellega, mis oleks kokku lepitud, kui pooled ei oleks eksinud (TsÜS § 93 lg 3). * Õiguskirjanduses eristatakse motiivieksimust, avalduseksimust, sisueksimust ja vahenduseksimust. Modernne tehinguõpetus lähtub eksimuse käsitluses usalduse kaitse põhimõttest, mitte tahteteooriast (tahte vastavusest tahteavaldusele). Eksimuse tõttu tehingu tühistamine on välistatud, kui
mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Piiritlemine a) tõlgendamine – kui lepingupool nõuab lepingu muutmist VÕS § 97 alusel, siis tuleb kohtul aluseks võtta sõlmitud lepingu tingimused ja nende tõlgendamise kaudu välja selgitada, kuidas ja millises ulastuses on lepingutingimuste muutmine õigustatud b) eksimus – lepingupoolte ühine eksimus lepingu aluseks olevates asjaoludes ehk motiivieksimus ei ole piisav alus, et lubada lepingu tühistamist eksimuse alusel. c) Vääramatu jõud ja võimatus – vääramatu õu asjaolu on kohustust rikkunud võlgniku jaoks vastuväide, et vabaneda vastutusest, mitte aga õiguslik alus lepingu lõpetamiseks. Muud kohustused Tagatise andmine ja kohustuse täitmise kinnitamine Seaduse või lepingu järgi võib võlasuhte poolel olla õigus nõuda täitmise tagamist (VÕS § 98 lg 1), sellisel juhul võib tagatise andja