maalitud tema vanima tütre järgi ja sümboliseerib noorust, ning viimaks kaks tema noorimat last, kes mängivad Rootsi lipuga ja kujutavad lapsepõlve. Keskmise laeva mast moodustab krutsifiksi, mis viitab Friedrichi sügavale usule, kuid tüüne, läbikumav, poeetiline maal pole tulvil mitte lootust lunastusele ega surmajärgsele taevapääsule, vaid magusmõrudat teadmist sureliku elu väärtuslikkusest ja kiirest möödumisest. Friedrichi maastikupildid olid motiividelt tavaliselt ülilihtsad. Neid valitseb romantiline, sageli traagiline põhitoon. (Pilt 1) Pilt 1 Caspar David Friedrich ,,Eluetapid" (http://uofugeron.files.wordpress.com/2009/03/caspar_david_friedrich_013.jpg) Ta valib looduse seisundeid, mis vastasid romantismi maitsele päikese loojang, kuuvalgus, ja esitab neid keskendatud mõtliku hoiakuga. Uudne ja üllatav oli Friedrichi selge palett ja meisterlik valguse kujutamise oskus. Näiteks maalil ,,Kahekesi kuud vaatamas" (Pilt 2).
teod ning mõtted (individual acts and minds). Seega oleks Trade järgi välistatud ka sotsioloogia kui eraldiseisev uurimisdistsipliin, mida Durkheim oma raamatuga The Rules of Sociological Method kummutas (Morrison 2006: 187-189). Defineerides sotsiaalsed faktid esitas Durkheim väljakutse utilitaristlikule mõtlemisele ning imitatsiooni teooriale. Esiteks leides, et on olemas välimise sundluse jõud, mis eksisteerib indiviidi üleselt. Ta juhtis tähelepanu individuaalsetelt motiividelt ja kavatsustelt välistele sotsiaalsetele reeglitele, mis on ühiskonna võrgustikus. See oli vastupidine arvamus utilitaristlikule seisukohale, et indiviidi käitumine võiks olla täielikult enese määratletud, näidates, et sotsiaalsed faktid mitte ainult ei omanud autoritaarset positsiooni indiviidi tegude metaalse sättumuse (mental disposition of individual acts) üle olles samaaegselt neist täiesti eraldiseisvad, vaid ka
annaabi.ee 
