väe riismetega Türgisse. Peale ränka kaotust ei olnud Rootsi kuningal teist võimalust kui pöörduda türklaste, Venemaa põlisvaenlaste poole. 1710. aastal sai Karli luure teada, et Peeter Suur valmistab Balkanil ette sealsete slaavlaste türklastevastast ülestõusu. Sellest teavitas kuningas Türgi sultanit Ahmed III. Karl mainis: ,,Balkani slaavlaste liitumine Venemaaga muutub jõu poolest nagu hiigellõviks. See lõvi kisub tükkideks Türgimaa ja Euroopa. Kevadel oodake oma maadele moskoviite." Karl XII palus sultanilt endale väge suurusega 50 000 janitari, kuid tingimata vaprat ja julget võitlejat. Kuninga üks ütelusi sellega seoses oli: ,,Selle väega ma paiskan tagasi venelased ja raiun nad tükkideks." Moslemite peamees ettepanekuga ei nõustunud, oli aga nõus sellega, et kristlasest kuningas saadab türklaste väge kui sõjaline nõuandja. Karl kasutas seda võimalust, see on ikkagi parem kui mitte midagi. 1711
kohast, kusjuures moskoviitide kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu Piiskopkond. Hõivatud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu. · 16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Moskoovia (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; moskoviite mainitakse põlisvaenlastena. · 1501 - Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et maalasi metsadest üles otsida. · 1502 - Moskoviitide retk Tartu Piiskopkonda.
annaabi.ee 
