NB! Pärast Jüriöö ülestõusu müüs Taani oma valdused Liivi ordule. 6 Kokkuvõte. Liivi sõda, mis sai pöördepunktiks Vana-Liivimaale tervikuna, jättis jälje ka mõisate ajalukku. Sõda andis hoobi mõisamajandusele ning hävitas suure hulga tollaseid mõisahooneid. Näiteks teatas Tallinna raad septembris 1560. a oma saadikule Rootsis, et "moskoviit on Ruila, Keila ja Harku mõisad süüdanud ning ka muidu Harjumaal rüüstanud, põletanud, tapnud ja röövinud." Sõja tõttu suurenenud koormised vallandasid ka talupoegade viha, kes kroonik Russowi teatel otsustanud mitte enam "aadli sõna kuulda ega mingit mõisatööd teha, vaid tahtvat sellest hoopis vabaks ja lahti saada või aadli sootuks ära hävitada ja välja juurida." 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu
hõimude alistamisega seotu. Kroonika on olulisem Läti ja Leedu ajaloole, kuid on ka arvestatav Eesti ajaloo algallikas.. Teada, et kroonika oli liivi ja saksa ordus ametlik lauaraamat. Loeti ette avalikel söömaaegadel. Balthazar Russow ,,Liivimaa kroonika" Kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1577. aastal. Käsitleb vana Liivimaad ja elu-olu. Liivi sõja eelset aega, aga olulisim on see, et käsitleb ka Liivi sõda ennast. Moskoviit tungis Vanale-Liivimaale kallale. Seepärast NL ajal Russowi kroonikat eesti keeles ei ilmunud. Kroonika kirjeldab kriitiliselt tollast aadelkonda. Oli vastasseis Toompea ja all-linna vahel. All- linna valitses raad, mis koosnes kaupmeeste ja käsitööliste esindajatest. Äärmiselt kriitiline aadelkonna suhtes. Kirjeldab maapäeva Pärnus 1555 (sõda algas 1558). Selle asemel, et rääkida silmnähtavast ohust, Ivan Julma näol, räägiti isegi tantsust. 16
Kokku mainib Renner samas kirjelduses Eestimaal koos linnade ja ordulinnustega nimeliselt 29 keskust ja linnust. Virumaalt näiteks Rakveret Toolset ja Porkunit, Järvamaal ainult Paidet jne. Edise vallutamist venelaste poolt 1558. aastal märgivad nii Renneri kui Russowi kroonikad. B.Russowilt võib lugeda kuidas Rakvere, Vasknarva ja Toolse foogtid põgenesid suures hirmus oma linnustest, millele lisab "Siis põgeneti ka Etsi, Nyehusi ja Laiuse ja teistest linnustest, mis moskoviit ilma mõõgahoobita kätte sai." Jällegi leiame Edise soliidsest naabrusest koos hoopis suuremate kindlustega. J.Renner jutustab järgmist: "Seejuures sai venelane Edise linnuse ka k'tte, mis ühele Berndt Tuve nimelisele aadlimehele kuulus. See oli kellegi Jeronimus Renschi nimelise valitseja linnusesse pannud, sellesinatsele lubas venelane ühe veski pärilikuks, et ta talle linnuse loovitaks. See sündis, kuid ülejäänud kümme, kes mehituseks seal paiknesid, viidi Narva,
annaabi.ee 
