lepingu järgi selleks täielik õigus. Liivimaa saadikud üritasid sõda vältida mitmel moel ja järeleandmisi tehes, mis ületas isegi nende volitusi, kuid ajend oli sõjakale tsaarile antud ja tänapäeval tuntud Liivi sõda oli alanud. Tulles tagasi tänasesse päeva teame vaid, et see idast tulnud Jaroslav (1030 Tartu hävitamine) põletas selle linna maha, mis peaks kehtivate väärtushinnangute järgi olema vastand rajamisele. Tol kaugel ajal tuletati moskoviidi poolt poole aastatuhande tagused sündmused järjepidevuse faktiks… Igatahes läks tol kaugel viiesaja aasta tagusel ajal nii, et saadikud saadeti tagasi, kimbutati teel isegi vangistusega ja kui nad lõpuks Narva jõudsid oli juba sõda alanud. Heiki Liivat. Liivi sõja algusest. www.telegram.ee. 7.07.2013 3. Liivimaa mõisnike seisuslikud eesõigused Refereeringuid ürikust “Privilegium Sigismundi Augusti” (1561) ja Maapäeva otsustest
juures on oletatud eesti päritolu (Paul Johansen) või isegi peetud teda eestlaseks. Krooniku aadlikest oponendid olid tema talupoeglikus ja mittesaksa päritolus üsna kindlad ja sõimasid teda ,,rumalaks taluhärjaks". Esineb palju faktivigu, uudsem vaatenurk võrreldes eelmistega. Eesti sõbralik, aadlivaenulik. Johann Renneri - Sakslasena on ta ordusõbralik ja venevaenulik. Renner näeb missiooni selles, et hoiatada Euroopat ja eriti Saksamaad moskoviidi ohu eest. Talle ei sümpatiseeri ka teised sõjas osalejad: Poola, Leedu ja Taani, ainult Rootsi krooni vastu võib aimata varjatud poolehoidu. Eestlaste ja lätlaste vastu pole tal vaenu ja maa allakäigus süüdistab kroonik saksa ülemkihti. 4. Päevikute ja mälestuste eripärad ajalooallikatena Memuaaride all mõistetakse kirjutatud mälestusi, olgu endast, olgu teistest, olgu sündmustest, mida kirjutaja ise on kaasa elanud
annaabi.ee 
