Paljud kuningad hakkasid taluma erinevaid ristiusu voolu suunasi enda riikides ja erinevaid uskusi. Et rahva arvu tõsta või taaskoloniseerida sõjapoolt laastatud alad. Austrias näiteks tolerantsuspatent Joseph II poolt. Preisimaal võeti vastu erinevatest rahvustest ja erinevate uskumistega inimesi. Nagu Friedrich II ütles "kõik religioonid on võrdsed kui inimesed kes nendese usuvad on head ja ausad ja tahavad meie maal elada, olgu nad türklased või paganad me ehitame neile moseesi ja kirikuid". Valitsejad hakkasid taluma erinevatest rahvustest inimesi et enda riiki edasi arendada või et nende riiki tuleks rohkem immigrante, kes maad hariksid nt Friedrich II oli pärast laastavaid sõdasi palju uut ja vaba maad. Euroopa valitsejatele ei pruukinud meeldida valgustuse ideed aga tänu rahva peale surumisele viidi palju reforme läbi ja pikkas perspektiivis tõid enamus neist reformidest euroopa riikidele kasu.
Varakristlik ja Bütsantsi arhitektuur 300-640. Valitsevaks usuks sai kristlus ja see seadis vajaduseks võimsad kirikud kus kogudus saaks koguneda. Meieni on sellest ajastust tulnud kiriku altar. Suurimad kirikud sellest ajastust on Hagia Sopia kirik Itanbulis Islami arhitektuur 622 -1600 Tõelisteks pärliteks on moseed. Islamis ei tohi kujutada Allahhi, sellepärast on islami arhitektuur rikas ornamentide poolest millega kaunistati maju, eriti moseesi. Ehitati ka mausoleome, kõige kuulsam neist Tadz Mahal. Romaani arhitektuur 750-1250 Elatus tase langes , linnade areng peatus, riigid lagunesid. Vaid kirik laiendas oma mõjuala kogu Euroopas. Eriline roll oli sealjuures 529 aastal asutatud benediktlaste mungaordu kloostritel. Need tegutsesid nii mõneski kohas kultuuri eelpostina. Sel ajastul piirdus ehitamine kloostrite ja kirikutega. Arhitektuur püüdles monumentaalsuse poole. Ehitati ka linnuseid, oli keskaeg, feodalism.
annaabi.ee 
