servaefekt, piiriala võib ise olla elupaigaks liikidele _ Lõunapoolsel nõlval enam päikesekiirgust - soojemad ja kuivemad _ Kui maastik üleni metsane (p=1) ja metsa pindala vähendatakse kuidas maastik mõjutab elupaikade vahelisi seoseid. tingimused, (raie) tasemeni p=0.9, ei oma see metsa mosaiiksusele ega Kokkuvõte _ sobivamad kasvukohad erinevatele liikidele. ökosüsteemile erilist tähtsust. Suuremad heterogeensemad elupaigad pakuvad võimalusi enamatele 2. Reljeef määrab organismide, energia ja aine liikumise maastikul. _ Raie jätkudes ja p alanedes 0.6-ni suureneb lagedamate alade liikidele.
Mõned liigid, kellel on koosluse ülal hoidmise juures keskne roll (võtmeliigid) Koosluste piirialad ehk ökotonid, mida iseloomustab erakordne elurikkus, eri koosluste kokkupuutealal, mida keskmes ei ole. Maastikuökoloogia (landscape ecology) Uurib kuidas maastiku omadused ja ruumiline paiknemine mõjutavad ökoloogilisi protsesse, energia- ja aineringeid ning organismide paiknemist. Pööratakse tähelepanu maastiku mustritele, mosaiiksusele, piriidele, mõõtskaalale, samuti maastiku funktsionaalsusele. Biogeograafia tegeleb enam liikide geograafilise paiknemisega, küsimustega, kus organismid elavad, millises arvukuses ja mis põhjustel. Liikide ajalooline lugu, kas nt seemnefond piisavalt suure, et eri liigid saaksid tekkida, jääaegade mõju jne). Evolutsiooniline ökoloogia (evolutionary ecology) ja käitumisökoloogia