- mättaraba - peenar- älvesraba - laukaraba - rabamets Eestis on sood jaotatud “Eesti soode valdkondadeks” • I Lääne-Eesti väikeste madalsoode valdkond • II Lääne – Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkond • III Edela – Eesti suurrabade valdkond • IV Kesk – Eesti väikerabade valdkond • V Põhja - Eesti tasandiku väikeste ja keskmise suurusega soode valdkond • VI Põhja - Eesti Kõrgustiku suurte mosaiiksoode valdkond • VII Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkond • VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond I Lääne-Eesti väikeste madalsoode valdkond (6%) • Hiiumaa, Saaremaa, Mandri läänerannik • Noored sood, moodustunud pärast Litoriinamere transgressiooni (mitte üle 4000 aasta) • Soostumiskolded on enamasti järved või rannikulõukad, esineb ka luidetetagust maismaa soostumist
suured sood. Turvast maksimaalselt 5-7 m. Kesk-Eesti väikerabade vk - levib jääpaisjärvede tasandikualal. Sood on enamasti väikesed. Põhja-Eesti tasandiku väikeste ja keskmise suurusega soode vk paikneb õhukese moreenkattega alal. Domineerivad väikesed segatoitelised tasandisood, mille piires võime kohata kõiki sootüüpe. Paljud selle valdkonna sood on järvelise päritoluga. Põhja-Eesti kõrgustiku suurte mosaiiksoode vk Pandivere kõrgustiku nõlvade alt väljuva põhjavee baasil kujunenud sood. Kohati lootsoolaamad (Kõrvemaal, Endla jne). Karstisood. Soode areng on alanud enamasti madalsoometsana. Kesk- ja Ida-Eesti suurrabade vk siia valdkonda kuuluvad ka Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo soostikud. Rabad on tüüpiliselt kumera kujuga. Suured laugastikud. Vabariigi üks enamsoostunud piirkondi. Enamik soodest on tekkinus vähetoiteliste alade soostumisel või rabastumisel
annaabi.ee 
