Väga suureks eeskujuks oli talle nii enne kui pärast Vassili Kandinsky, keda esimest korda kohtas Narvas, hiljem ka Münchenis. A. Vabbe esimene loominguperiood, mis oli kindlasti lennukamaid kõrgaegu tema kunstilises tegevuses, kestis 1920. aastate keskpaigani. Sajandi teise aastakümne lõpul valitses Vabbe maalitõlgendustes otsekui mosaiikne värviliste kristallide struktuur. Vorm oli täiel määral killustunud. Suuna lähtepunktina võib meenutada tema maali "Kohvikus". Rahutut, mosaiikset värvipinna struktuuri kohtame ka 1924. aastal valminud akvarellis "Arlekiin". See võlub eelkõige oma peenekoelise puna-rohelise värviskaala kasutamisega ning vormi leidliku dünaamilise struktuuriga. See on ratsionaalsema konstruktsiooniga kui teised tööd. "Kohvikus" (1918) "Arlekiin" (1924) Tänan kuulamast! Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ado_vabbe_olivervaldmaa.htm http://modernism.virtuaalmuuseum
Ahm (Gulo gulo) Mäger on jässaka kehaga kärplane, kellel on iseloomulikud kolm koonult algavat valget vööti, mis jooksevad üle lauba ja pea külgedele. Keha alapool on tume (must) ja ülapool hallikas. Hästi on äratuntavad mägra jäljed esikäpa jälgedel on varbapadjandid suunaga otse ette ja küünise otsa jäljed on (täiskasvanud looma puhul) mitu cm varbapadjandite jälgedest eespool. Mägra puhul on väga suure tähtsusega elupaik ta eelistab mosaiikset maastikku ja kuiva, hästi kaevatavat pinnast. Mägrad on urgudega seotud aastaringselt. Mägralinnakud koosnevad harilikult ühest peaurust, millest lähtub mitu väiksemat urgu. Tavaliselt on urgudesüsteemil mitu sissekäiku, pesakambrit ja maa-alust käimlat, tihti on mägralinnaku läheduses umbseid käike, mida kasutatakse varjumiseks ohu korral. Ühte urusüsteemi võivad mägrad kasutada häirimise puudumisel mitmete põlvkondade jooksul kümneid ja isegi sadu aastaid.
kätel ja sõrmedel, kuid silmalaugudel olevad tüükad on niiditaolise varrega ja meenutavad sageli fibroome. Habeme piirkonna niitjad tüükad aetakse sageli ära ning tulemuseks on nende laialikülv. Sõrmede ja varvaste vahel olevad tüükad on oma asukoha kitsuse tõttu papilomatoossed, meenutades sageli sidekoelisi kasvajaid. Taldadel olevad tüükad "pressitakse" keha mõjul naha sisse ja nad meenutavad mosaiikset kollet. Suu limaskestadel olevad tüükad on ümarad, pehmed papillomatoossed valkjas-hallikad vohandid. Peenisel ja suurtel häbememokkadel olevad soolatüükad on kas üksikult või paljukoldeliselt, on kõva konsistentsiga ja nahaga ühte värvust. Kui tüügas paikneb küüneplaadi kõrval, võib see kasvada ka küüneplaadi alla ja selle tagajärjel tekib küüneplaadi osaline hävinemine. Viiruslikud papilloomid võivad tekkida ka silma konjuktiividele, nina limaskestadele ja
annaabi.ee 
