54. Maastikuplaneerimise põhilised teemavaldkonnad Taimestik ja loomastik, maastikupilt, muld, vesi, õhk ja kliima 55. Maastikuplaneerimislikud teemad Eesti planeeringutes 56. Maastikuökoloogilised põhimõisted Laigud väiksemad ümbritsevast massiivsemast keskkonnast erinevad alad Koridorid pikad ja kitsad laigud, mis ühendavad teisi laike omavahel kuid pakuvad ka samas elupaigavõimalusi Maatriks, tagaplaan domineeriv ja kõige sidusam keskkonnatüüp, väga mosaiikses maastikus võib puududa Liikumisteed loomade (imetajate) liikumisteed laikude, koridoride ja maatriksi sisemuses Mosaiik tagaplaanist, laikudest ja koridoridest moodustuv tervik, mille kvaliteedi määrab liigestatus ehk varieeruvus. 57. Maastikuökoloogiliste laikude tekkimise põhjused ja maastikuökoloogiliste suurte ja väikeste laikude erinevused. 1) Jäänuk laigud osad endistest suurematest loodusaladest piirkonnas
Kesk-Rootsi, Lõuna-Soome ja uuematel andmetel ka Eesti kuuluvad nö. üleminekuvööndisse tsükliliste ja mittetsükliliste populatsioonide vahel . Põhja- Euroopaga sarnanevat vööndilisust ei ole leitud Põhja-Ameerikas, kus - nagu mainitud - on pisinäriliste tsüklid ka enamasti pikemad (10-11 aastat). Väiksemas mastaabis võivad olla tsüklilised suuri maa-alasid hõlmavaid elupaiku asustavad populatsioonid, kusjuures samade liikide populatsioonid mosaiikses maastikus pole tsüklilised. Näiteks võib tsükleid leida ühtses looduslikus metsamassiivis, kuid tsüklilisus väheneb sedamööda, kuidas majandustegevus metsamaastikku fragmenteerib, ja veel enam siis, kui ala muutub metsa-põllumaa mosaiigiks. 121. Populatsioonide ruumiline struktuur, isolatsioon ja territoriaalsus. Ellujäämise strateegiad: r- ja K-valik Populatsiooni struktuur: organismide paiknemine ruumis.
annaabi.ee 
