aluspinnas ehitada liiga suuri ehitisi, isegi kui seda oli tugevdatud puitvaiadega, ähvardas peakirikut kokkuvarisemis oht, mis tänapäeval ilmneb ebatasase põranda näol. Kirik on säilinud tänaseni peaaegu samasugusena, nagu see on valmis 1071. aastal. Mosaiike on uuendatud, kuid nende sisu ja mõte on jäänud samaks. Läänepoolsel otsaseinal on alles viis sügavat marmoriga ääristatud portikust, mida katavad poolringikujulised mosaiikmaalid. Ülakorrusel on nende vastas suuremad masaiikpoolringid, millest keskmine sisaldab ainult klaasi. Neid katab hilisgooti ornamentidega kivipits, mida on võrreldud merevahuga. Kaartel on renessansiajastu imitatsioon ja viklitel on varajased mosaiigid. Kõik see kokku teeb võrratult ilusa interjööri. Kõigi ehitus imedega on Püha Markuse peakirik palju enam kui suurepärane arhitektuuriteos. Tuhat aastat koguti sinna kunstiteoseid. Marmor- ja masaiikehised on hoone lahutamatud osad
(Kunstiajalugu: "Bütsantsi kunst") Bütsantsi kunsti õitsenguperioodid: 1) Keiser Justianus I valitsemine 6. sajand 2) Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. sajandil 3) Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. sajandil (Kunstiajalugu: "Bütsantsi kunst") 5 2.2.1. Maalikunst Bütsantsi perioodil olid neli põhilist pildikujutamis viisid: mosaiik-, fresko-, ikoon- ja miniatuurmaalid. Kõige arenenumad neist olid mosaiikmaalid. Osati teha erinevaid klaasisegusid, mis lausa hõõgusid, vastatavalt vajadusele. Inimesed olid venitatud pikkadeks ja näod olid kujutatud tõsiselt. Värvid, mida kasutati, olid süngemad ja raskemad võrreldes varakristluses kasutatud värvidega. Inimkeha figuur oli peidetud riiete alla ning kirik reguleeris seda, kuidas mingit pühakut kujutati. (Kunstiajalugu: ,,Bütsantsi kunst") 2.2.2. Arhitektuur Bütsantsi kirikute põhjaplaanid olid väga mitmekesised ja erinevad
annaabi.ee 
