Philadelphias tunnustatud arst ja teadlane, varustas polügenismi „Ameerika koolkonna“ „faktidega“, tänu millele see saavutas tunnustuse kogu maailmas. Nimelt alustas Morton inimkoljude kollektsioneerimist 1820. aastatel ja 30 aastat hiljem oli tema kogus üle tuhande kolju. (Gould, 2001). Isegi, kui alguses oli Morton kahtleval positsioonil polügenismi suhtes, kirjutas ta hiljem mitmeid artikleid, kaitstes inimrasside kui eraldiseisvate ja niisuguseks loodud liikide staatust. Mortonil oli üks hüpotees, mida ta tahtis kontrollida: nimelt, et rasse on võimalik järjestada aju objektiivse füüsiliste näitajate, eriti selle suuruse alusel. Ta otsustas püüda järjestada rasse ajude keskmise suuruse järgi. Morton täitis koljuõõnsused sõelutud valgete sinepiseemnetega, kallas siis seemned mõõtekolbi ja mõõtis ajumahtuvuse kuuptollides. Hiljem tuli aga välja, et sinepiseemned ei ole selle töö jaoks sobivad, kuna on liiga kerged ja erineva suurusega. Seega
W. Long (jõudis eetri juurde nn "ether-frolics õhtutel"). Kahjuks ei avaldanud ta oma tulemusi enne 1848. Seega jõudis au endale kahmata dr. William Morton (1819- 1868), kes tegi 1846. a ajalukku läinud operatsiooni (avalik demonstratsioon), kus kasutas eetrit ning sealjuures ka enda ehitatud instrumenti eeternarkoosi andmiseks (vihje selle konstruktsiooniks olevat andnud keegi keemik, Ch. Jackson). Morton eraldas patseindi kaelalt ja lõualuust kasvaja. Mortonil tuleb pikalt võidelda oma (kaheldava) õiguse eest olla esmaavastaja. Tal on ka paras annus ärivaistu näiteks salgab kaua informatsiooni sellest, et peamine toimeaine tema ,,rohus" on eeter. (Autori- ja patendiõiguste üle võitlemise käigus kasutati ka alatuid võtteid, ehk siis lihtsalt mustamist. Levima hakkavad kuulujutud, mis teinekord saavad ka kinnitust, et nii mõnigi toonane teadusemees või kirurg, enda peal katseid sooritades, muutus narkomaaniks..
annaabi.ee 
