bunjinga (õpetlaste maalikunst) koolkonnale, mis elustas ühevärvilise maastikumaali traditsiooni. Samaaegselt tegutses naturalistlik koolkond, mille rajaja oli Maruyama Okyo (1733- 1795). Tema järgijaist maalis Mori Sosen (1747- 1821) peamiselt hirvi ja ahve ning Ganku (1745- 1806) tiigreid. Tokugawa ajastule andis ilme põhiliselt ukiyo-e koolkond, mis algselt viljeles ühevärvilist ja koloreeritud puugravüüri (Hashikawa Moronobu, Okumura Masanobu). 18. sajandi keskpaigaks olid tehnilised vahendid sedavõrd täiustunud, et hakati tegema värvilist gravüüri. Suzuki Harunobu, Torii Kiyonaga (1752- 1815), Kitagawa Utamaro (1753- 1806) jmt. Lõid peamiselt kaunitaride portreegravüüre, Katsukawa Shunsho (1726- 1792), Toshusai Sharaku (18. saj II pool) ja Toyokuni (1769- 1825) näitljejate gravüürportreid; Katsushika Hokusai ja Ando Hiroshige kujutasid maastikku. Euroopa kunsti mõju hakkas Jaapanisse imbuma 17
bunjinga (õpetlaste maalikunst) koolkonnale, mis elustas ühevärvilise maastikumaali traditsiooni. Samaaegselt tegutses naturalistlik koolkond, mille rajaja oli Maruyama Okyo (1733- 1795). Tema järgijaist maalis Mori Sosen (1747- 1821) peamiselt hirvi ja ahve ning Ganku (1745- 1806) tiigreid. Tokugawa ajastule andis ilme põhiliselt ukiyo-e koolkond, mis algselt viljeles ühevärvilist ja koloreeritud puugravüüri (Hashikawa Moronobu, Okumura Masanobu). 18. sajandi keskpaigaks olid tehnilised vahendid sedavõrd täiustunud, et hakati tegema värvilist gravüüri. Suzuki Harunobu, Torii Kiyonaga (1752- 1815), Kitagawa Utamaro (1753- 1806) jmt. Lõid peamiselt kaunitaride portreegravüüre, Katsukawa Shunsho (1726- 1792), Toshusai Sharaku (18. saj II pool) ja Toyokuni (1769- 1825) näitljejate gravüürportreid; Katsushika Hokusai ja Ando Hiroshige kujutasid maastikku. Euroopa kunsti mõju hakkas Jaapanisse imbuma 17