Umbes 10000 taimeliiki ja peaaegu pooled maailma kameeleonitest elavad üksnes Madagaskaril. Näiteks mini-kääbuskameeleon on nii väike, et mahub vabalt istuma pöidla otsa. Madagaskari elanikud väldivad seda loomakest, uskudes, et ta on õnnetuse kuulutaja. Saare unikaalseteks liikideks on roomajatest kiirik-kilpkonn ja malagassi kilpkonn. Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m kõrguseid lubjakiviteravikke. Tsingyst lõunas asub Morondava, kus sajab vihma üksnes neljal kuul aastas. Selles erakordses kasvukohas kasvab kuut liiki baobabe. Puud on kohanenud spetsiaalselt Madagaskari kliimaga: nad imevad vihmaperioodil end vett täis, elades sellest varust ülejäänud 8 kuud kuni uute vihmadeni. Nagu teisigi Madagaskari piirkondi, ohustab inimasustuse laienemine ka baobabimetsa. Seda protsessi on aga eriti raske peatada. Puud elavad sadu aastaid ega vilju mitte igal aastal. Põuaperioodi
läänerannikul. TSINGOU de Bemaraha kulub pindala ligikaudu 660 km2. Leiti, et on õõnestanud lubjakivi kaljud vypínající kuni 100 meetri kõrgusele. Loo unikaalse karstiala koosseise. Siis leiate ka Mangroov metsa, ja palju looduses haruldasi ja ohustatud loomade (lindude ja leemurid). Aastal 1990, kaitstud reservi TSINGOU de Bemaraha registreeritud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Parim lähenemisviis broneering maantee linnast Morondava, mis asub umbes 150 km lõuna kaitstud reservi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
jõed voolavad Mosambiigi lahte. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Madagaskari järvede seas on Alaotra järv mis on kõige suurem(pilt),Ihotry järv(pilt) ja Tsimanampetsotsa järv(pilt). Taimed (pilt) Taimestik madagaskaril kaart (pilt) Lõuna-Madagaskaril Ifty-s (pilt) kasvavad keerdus astel ,,kaheksajala" puude metsad ja läänes (pilt) pudelikujulised ahvileivapuud, eriti veel Morondava läheduses. Taimestik madagaskaril kaart (pilt) Ette tuleb vaadata ka lihasööja kann taime eest(pilt), keda on üle 60 erineva sordi. Saarel on palju haruldasi ja endeemseid (päriskodune, mingil maa-alal kodunenud) taimeliike. 80% taimedest on endeemsed. Mõned taimeliigid leiduvad nii Lõuna- Ameerikas kui ka Madagaskaril, kuid mitte Aafrika mandril. Kunagi kogu saart katnud metsadest (pilt)on tänapäevaks 96% maha põletatud ja maa üles haritud. Iga päev hävib umbes hektar vihmametsa
Saarel on 5000 km praktiliselt puutumatuid randu, korallrifid, 50 rahvusparki-ja kaitseala ja 6 erinevat looduslikku piirkonda. Kõrgeim tipp on Madagaskari saare põhjaosas asuv Maromokotro mägi (2886 m). Suuremad jõed on Mangoky, Sambirano, Mahajamba, Betsiboka ja Onilahy Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m kõrguseid lubjakiviteravikke. Tsingyst lõunas asub Morondava, kus sajab vihma üksnes neljal kuul aastas. Kristina Soboleva Madagaskar Rahvastik 6 0-14 aastased: 43.5% (mees 4,523,033/naine 4,460,473) 15-64 aastased: 53.5% (mees 5,483,684/naine 5,557,098) 65 aastased ja rohkem: 3% (mees 280,677/naine 348,591)
annaabi.ee 
