Pidas esimest korda ülikooli aulas soome keelse kõne ja innustas soome keele kasutamist. Peale seda kirjutas Renvall soome sõnaraamatu. Kõige erilisem oli fakt, et rootsi haritlased tähtsustasid soome keele oskust ja hakkasid ka ise soome keelt rääkima. Taheti, et rootslased õpiks soome keelt, mitte et peaks soomlasi rootsistama. Eestis oli tugev klassivahe ja baltisakslased ei õppinud eesti keelt ja kultuuri tundma ega ei õpetanud ka rahvale saksa keelt. Abo Morgonblad- andis välja ajalehte, ajakirja, oli ülikooli professor. J. G. Linsén- nõudis soome keelele rahvuskeele staatust. Ehrström- vene keele ja kirjanduse dotsent: soome keel rahvuskeeleks 1827 toimus suurim tulekahju Turus. Sel ajal oli Turu Soome suurim ja ilusaim linn 13 000 elanikuga. Tules säilis vaid ligi 1/8. Turu vabastati aastateks maksudest. Selle peale kolis ka Turu Akadeemia Helsingisse ja sellest sai Helsinki keiserlik Aleksandri Ülikool. Kuna ta oli nüüd
Anders Johan (Antti Juhana) Sjörgen 3) kolmas võimalus oli jääda kodumaale ning kiita heaks uus võim, selle tee valis soome haritlaskonna enamik. Turu romantikud olid saanud suunavat äratust Porthani tööst, kuid mõnda neist mõjutas Herder (saksa romantiline filosoofia). Mehed, kes olid Turu asemel valinud õpnguteks Upsala püüdsid kohaldada Rootsi romantikute programmi Soome oludele. Kõige innukam oli neist A. A. I. Arwidsson avaldas ajalehte ,,Abo Morgonblad", mis suleti poliitiliste artiklite pärast, kuulutas oma rahvustunnet, kriitiline ja hoogne kirjatöö katkestas tema karjääri Soomes => suundus Rootsi. Ettevaatlikumad Turu romantikud muundasid poliitilised taotlused kultuuriprogrammiks. J.J. Tengström avaldas mõtteid soome keele arendamise vajalikkusest, kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Ka J.G. Linsen rõhutas soome rahvuslust ja keele arendamise vajalikkust. Eriti innukas oli C.A
annaabi.ee 
