läbi lüüa. Hellebard on jalaväelase relv, ühendab sõjarelva, oda ja sõjavasara konksu elemente, vars 2- 2,5 m ja 8-kandiline, tänapäeval on Vatikani armee relvadeks (paavsti sveitslastest ihukaitsjatel). Sõjavasara puhul eristatakse jalameeste ja ratsaväelaste oma, vasara tald tehtud haraliseks, et läbida raudrüüd, sai kasutada ratsa, vars u.meetripikkune. Sõjanui - kasutati nii löömiseks kui ka viskamiseks. Ogadega sõjanuia vars kuni 2 m pikk, oli kasutusel jalaväes. Morgensternil ehk Koidutähel on puidust pea, millest raudteramikud läbi löödud, u. 20 cm pikkused, Taanis kasutatakse tänapäevani linna öövahi kohustusliku relvana. Kett-morgensternidel oli pea ketiga varre külge kinnitatud, võisid olla ka lühikese varrega. Kilp - enamjaolt olid need tehtud puidust, kasutati ka raud- või pronksdetaile, peamiselt mandlikujulised, u. 2 cm paksused; 12. saj. muutub kolmnurksemaks, kumeramaks; 13. saj
Sealsamas oli ta eradotsent ja aastatel erakorraline professor. Aastatel 18021833 töötas ta Tartu ülikoolis klassikalise filoloogia, kõnekunsti, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professorina.[ 18021839 oli ta ühtlasi ülikooli raamatukogu direktor. Asutas 1803. aastal ülikooli kunstimuuseumi ja juhatas seda aastani 1837. Osales Tartu ülikooli põhikirja koostamises ja ülikooli tegevuse juhtimises. 1826. aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Morgensternil on suuri teeneid kunsti propageerijana Eestis. Tema kirjutatud on siinne varaseim kunstialane brosüür "Über einige Gemälde" (Dorpat, 1805) Avaldanud kirjandus- ja kunstiküsimusi käsitlevaid aktusekõnesid ning kunstikirjutisi saksa ja baltisaksa ajakirjanduses. Koostas 1815. aastal esteetikakursuse õppekava. Morgensterni kunstikirjutiste temaatika ulatub antiikkunstist kaasaegse Lääne- Euroopa ja baltisaksa kunstini. Erilist huvi tundis ta Raffaeli loomingu ("Über Raffael
annaabi.ee 
