Antonio Scarpa Antonio Scarpa sündis vaeses peres Itaalias Motta di Livenzo linnas 1752. aastal. Ta ei olnud oftalmoloog, kuid kirjutas väga mõjuka raamatu just sellel teemal. Tema hea ladina keele oskus oli võtmeks, et läbida sisseastumiseksamid Padua Ülikoolis olles ise vaid viieteistkümne aastane. Tema õppejõuks sai Giovanni Baptista Morgagni, kelle nimi on ka kae tüübil. Scarpa sai meditsiinilise kraadi üheksateistkümne aastaselt. Kaks aastat kestnud õppetuuril Euroopas külastas ta Prantsusmaad, Austriat ja Inglismaad. Sellel reisil oli suur tähtsus kõige suurem kasu oli ilmselt sõlmitud sõprus Austria riigijuhi peakirurgi Alessandro Brambillaga tänu kellele sai Scarpa kutse võtta endale ohjad Pavia Ülikooli anatoomia õppetoolis. Pavia ülikool (asutatud 1361) on üks Euroopa vanimaid ja auväärsemaid ülikoole
taksonoomia rajaja. Lister, J. (uusaeg, XIX-XX saj) oli haava antiseptilise ravi rajaja. Hiljem sublimaat, boorhape, kaaliumpermanganaat, kreoliin, fenool. Mendel, G. (uusaeg, XIX saj) oli Tsehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks. Uuris taimede muutlikkust, sõnastas pärilikkusseadused. Metsnikov, I. (uusaeg, XIX-XX saj) avastas fagotsütoosi. Töötas Pasteuri Instituudis. Venelasest juut. Morgagni, G. (uusaeg, XVIII saj) pani aluse patoanatoomia süstemaatilisele käsitlemisele (pealeast-jalatallani). Morgan, T. (uusaeg, XX saj) näitas, et geenid asuvad kromosoomides. Pärilikkuse mehanismid. Paracelsus (uusaeg, renessanss) oli sveitsi päritoluga arst, arstikeemia isa. Juurutas ravimi täpse doseerimise. ,,Annus teeb mürgi!". Võttis kasutusele oopiumtinktuuri ja mineraalvee, elavhõbeda. Paré, A. (uusaeg, renessanss, XVI saj) operatsiooni meetodid, proteesid
annaabi.ee 
