seks, vaid jääb enam või vähem teoreetiliseks üldistuseks. - Liik on sama- aegselt nii looduses reaalselt eksisteeriv eluslooduse organiseerituse vorm kui ka inimese poolt formaliseeritud üldistus. 1.2. Liigisisesed süstemaatika ühikud (alamtaksonid) on formaalse, kok- kuleppelise ja nomenklatuurikoodeksites fikseeritud käsitluse järgi: 1.2.1. Alamliik (subspecies) - varem ja paljudel juhtudel ka praegu peetakse selleks liigi indiviidide kogumit, mis erineb (peam. morfoloogili- selt) teistest tunduvalt. Õigem on järgida peam. zooloogide käsitust: liik on (peam. geograafiline) rass, millel on erinev (geograafiline või ökoloo- giline) levik, pärilikud erisused morfoloogias ja ökoloogias, kuid mis on (seksuaalselt paljunevate puhul) ristuvad sama liigi teis(t)e alamliigi esindajatega. 1.2.2. Varieteet (varietas) on morfoloogiliselt (pärilikult) erinevate isendite rühm, millel pole oma areaali. Zooloogias varieteete ei eristata. 1.2.3
Lisa C: Vana-Hiina keele alg- ja l~ opph¨ a¨ alikute foneetilised tabelid 91 Lisa D: S. Shirakawa esitatud etu ¨ moloogilised m¨ argigrupid 92 Lisa E: S. Shirakawa kanji morfoloogili seletusi 97 Nihongo Shoho k¨asitletud m¨argid . . . . . . . . . . . . . 98 Muid u¨ldkasutatavaid m¨arke vastavalt joonte arvule . . . . 161 T¨anap¨aeval v¨ahekasutatavaid m¨arke . . . . . . . . . . . . . 182 4 Morphological Explanations of the Chinese Characters. A Comparative Study of Kanji Dictionaries. ma thesis 2000 Helsinki University
annaabi.ee 
