Silelihaskude regenereerub hästi, tekivad uued rakud. 8. loeng P. Hussar Kõhrkude (textus cartilagineus) 1. Hüaliinne kõhrkude (textus cartilagineus hyalinus) 2. Elastne kõhrkude (textus cartilagineus elasticus) 3. Fibroosne kõhrkude (textus cartilagineus fibrosus) Kõhrkoes pole vere- ega lümfisooni, see toitub osmoosi teel, sisaldab 70-80% vett, 10-15% orgaanilisi aineid, 5% mineraalaineid Kõhrkoe funktsioonid: · Toestuslik · Kaitsev(nt. liigespindadel) · Morfogeneetiline ja formatiivne (luude pikikasv ja kujunemine) Ehitus 1. Rakud: - Kondroblastid noored kõhrerakud, toodavad põhiainet ja kiude - Kondrotsüüdid küpsed kõhrerakud - Kondroklastid surnud rakkude lammutajad (kõhre makrofaagid) 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Kondroitiinsulfaat - Kondromukoid 3. Kiud: - Kollageensed (kollageen-II) - Elastsed - Retikulaarsed
roomavad mööda blastotsööli lage blastotsööli sisemusse ning veavad enda järel ülejäänud arhenteroni, välimised marginaalrakud jäävad arhenteroni voodriks. Embrüo vastaspoolel toimub samal ajal animaalsete rakkude epiboolia, nad katavad vegetatiivse pooluse reburikkad rakud. Blastopoor suletakse vegetatiivsetest rakkudest rebukorgiga, mis jääb embrüost välja. 2 tundi enne pudelrakkude teket toimub vegetaalne rotatsioon - morfogeneetiline sisemine rakkude ümberpaigutumine. Selle käigus paigutuvad blastopoori ülehuule juurde rakud, mis osalevad marginaalrakkude involutsioonis. Blastopoori külg- ja alahuulest tekivad mesodermi alaliigid (süda,neerud, luud, jt). Blastopoori ülahuulest tekib notokord ja somiitide mesoderm. 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon)
Hematopoeesi (vererakkude areng) tüvirakkudeks on hematopoeetilised tüvirakud (produtseerivad kõiki vererakke ja lümfotsüüte), mis omakorda annavad aluse vahepealsetele eellasrakkudele, millest tekivad erineva funktsiooniga rakud Aktiivselt jagunevad multipotentsed eellasrakud annavad aluse nii müeloidsetele kui lümfoidsetele eellasrakkudele Jäsemeväli, jäsemepung: Jäsemeväli: morfogeneetiline piirkond, kuhu on koondunud rakud, mis on võimelised vastama kindlatele biokeemilistele signaalidele ning moodustama jäset. Jäsemepung: anatoomiline struktuur, mis tekib jäsemevälja kohal oleva ektodermi alla koonduvatest külgplaadi mesodermi somaatilise kihi rakkudest (jäsemeskeleti, sidekoe, veresoonte ja kõhrede eellasrakud) ja paraksiaalse mesodermi müotoomi rakkudest (jäsemelihaste eellasrakud) Maismaaselgroogsetel on 4 jäsemepunga, mis asetsevad alati
annaabi.ee 
