täidavad koed samaaegselt mitut ülesannet, sageli muutuvad nende funktsioonid taime ontogeneesi käigus), on kudede liigitamine vajalik võrdlevatel uuringutel, taimede ehituse ja ontogeneesi kirjeldamisel ning kudede mitmekesisuses orienteerumisel. 2.1. Algkoed Uute organite teket diferentseerumata algkoest ehk meristeemist nimetatakse organogeneesiks. Sellele eelneb histogenees -- initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine. Mõlemat protsessi koos nimetatakse morfogeneesiks. Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest ning edasises arengus püsikudedeks diferentseeruvatest initsiaalrakkude derivaatidest. Enamasti kaotavad initsiaalrakkude derivaadid (tugikoe, juhtkoe jms. rakud) paljunemisvõime küllaltki kiiresti, ainult põhikoe rakkudel säilib see omadus kauem. Algkoe rakud on väikesed ja õhukese tselluloosse kestaga, sest kiire pooldumise tõttu ei jõua need kuigi palju kasvada.
1-valgu "pea" vaid valgu "saba" keskmises regioonis paiknev domään. Seega on reoviiruse T3D 1 valgus kaks erinevat raku faktoreid siduvat saiti "pea" ja sabas asuv "hemoglutiniin- regioon". Peale "struktuursete rollide" on 1 seotud DNA sünteesi mahasurumise ja apoptoosi indutseerimisega nakatatud rakkudes. 2 (47 kDa). Osaleb sisekapsiidi moodustamisel, interageerub µ1- ja 2- valkudega, seob nõrgalt dsRNAd. 2-valk on oluline reoviiruse RNA sünteesiks ja virionide morfogeneesiks. 3 (41 kDa). On väliskapsiidi põhivalk (koos µ1-valgu ja selle proteolüüsi produktidega). Interageerub 2-, µ1- ja 1-valkudega ning stabiliseerib kapsiidi. Infektsiooni algusel eemaldatakse 3 kapsiidist proteolüüsi teel (happeliste endosoomi proteaaside poolt). Sisaldab tsink-sõrmede struktuuri, võib olla seotud virionide varajase morfogeneesiga (seondab järjestus-mittespetsiifiliselt dsRNAd). 3-valk osaleb ka raku RNA ja valgu sünteesi
annaabi.ee 
