Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks...
närvitoruks), regionaliseerumine (aju osade kujunemine piki närvitoru), patterning(eri neurotüüpide tekkimine närvitoru pea-saba ja selja-kõhu telgedel), neuriitide (kasv ja nende navigeerimine sihtrakkudeni), neuronite programmeeritud surm, sünaptogenees, gliogenees (gliiarakkude tekkimine), neurogenees (närvirakkude kujunemine, diferentseerumine eellasrakkudest). Neuraalne induktsioon. Organisaatorist sekreteeritud morfogeenid blokkeerivad embrüo seljapiirkonnas BMPd mis indutseerivad ektodermis epidermaalse saatus. Selles kohas kujuneb neuroepiteel, neuraalplaat. Muu ektoderm areneb epidermiseks.Neuraalplaadi eesosa laieneb, liigub saba poole ja aheneb. Samal ajal neuraalplaat kooldub, hakkab moodustuma toru. Neurulatsioon. Närvitoru moodustumine neuraalplaadist.Neuraalvao moodustumine, voltumine, toru sulgumine pea saba suunas. Tulemusel - neurula, embrüo kas on...
Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks...