Supletiivsus – semantiliselt kokku kuuluvad ja täiendava jaotumise vahekorras olevad morfid on oma fonoloogiliselt ja ortograafiliselt koostiselt täiesti erinevad. Supletiivsussuhted: nt verbi MINEMA tüved Morfoloogiline tunnus – kategooria nimetuse kasutamine Protsessimorfoloogia – (IP) – morfoloogia meetod, milles teatud allomorfid tuletatakse abstraktsemaist representatsioonidest või teistest allomorfidest. IA-morfoloogia – loetletakse vaid keerulisemate juhtude allomorfid jms. Morfeemiklass – morfeemide rühm, mille liikmed käituvad teatud omaduste poolest sarnaselt. Vaba morfeem – võib esineda iseseisva sõnavormina ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente Seotud morfeem – esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina Afiks – seotud morfeem, liitub tavaliselt tüvele, kliitilised morfeemid liituvad sõnavormile. Juurmorfeem – tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi
loetletakse vaid keerulisemate juhtude allomorfid ja nende distributsioonid. 22. Morfeemide liigitamine. Morfeeme saab liigitada mitmel viisil: distributsiooni alusel (vabad, seotud), tähenduse alusel (leksikaalsed ja grammatilised). Morfoloogiliste ja süntaktiliste funktsioonide järgi jagunevad seotud morfeemid muutelõppudeks ning tunnusteks ja tuletusliideteks, vabad morfeemid sõnaliikideks. Morfeemiklass - morfeemide rühm, mille liikmed käituvad teatud omaduste poolest sarnaselt. (nt kääne, substantiiv jne) Vaba morfeem - võib oma suvalise allomorfi kujul esineda iseseisva sõnavormina, ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente Seotud morfeem - esineb alati koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina. Seotud morfeemide (v.a jäänukmorfid) kohta kasutatakse ka terminit afiks. Afiks liitub tavaliselt tüvele.
annaabi.ee 
