* Kulutusvagumused on pikemad ja kitsamad, avatud negatiivsed pinnavormid. Ka need on jää poolt kulutatud ja silutud. Mandrijää kuhjevormid - moodustuvad jääst väljasulava moreeni arvelt, kusjuures materjal jääb tekkekohale. a) moreentasandikud tasandikud, mille pinnakatteks on moreen, mis paljandub otse maapinnal. Moreentasandiku pind ei ole tavaliselt ideaalselt sile vaid on liigestatud (lainjas). - orustatud moreentasandikud (n Tartu ümbrus kuni Põlvani). - lainjad moreentasandikust (positiivsed ja negatiivsed vormid moreentasandikul ei oma orientatsiooni ja paiknevad korrapäratult) - künklikud moreentasandikud - need on tasandikud, milled pinnal kõrgub hajusalt v rühmiti selgeilmelisi künkaid ja kühme. b) otsamoreenid - positiivsed pinnavormid, mis koosnevad moreenist ja markeerivad kunagist jääserva asendit. Kuuluvad marginaalsete kuhjevormide hulka moodustudes jääservaga paralleelselt
o Sakala kõrgustikul on palju jõgesid. Ülemjooksul tuleb kiire sulamine järsu langu tõttu, äkki lang kaob ära ja veed jõuavad ühte kaussi, millest väljavool on suhteliselt kitsas. Halliste jõgi ei jõua kõike vett ära kanda ja on väikesed kõrgusvahed. · Kuresoo rabanõlva on 8 m kõrge Euroopa kõrgeim rabanõlv Metsepole madalik · Eristab vaid Ivar Arold · Lainjad moreentasandikust, mida liigestavad voorjad künnised ja madalad jõeorud (Ura, Reiu ülemjooks) · Piklikud 4-5 km laiuseid kulutusnõod on soodealad o Sookuninga LKA, tuntuim on Nigula raba o Peaksid rabasaared, mis on madalad väiksed voored, mida aegamisi raba kasvades tekivad Liivi lahe rannikumadalikud · Eristavad seda nii I. Arold kui ka A. Järvet · Sellesse arvatatkse ka Liivi lahe saared (Ruhnut on käsitletud tihti ka omaette)
annaabi.ee 
