· Neutraalse lähedased mullad · Keskmise huumusesisalduse- ja varuga · Kahkjad mullad · Rahuldava viljakusega Leet-glei-liivmullad · Kestev liigniiskus · Huumushorisondis orgaanilise aine sialdus suur, kuid huumus väheväärtuslik · Valdavalt kasutusel metsamaana Glei-liiv-, saviliiv-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad · Eestis kõige levinum muldade rühm · Kujunenud nii moreensel kui veesettelisel lähtekivimil · Viljakuselt mitmekesine · Alaline liigniiskus · Liigirikkad või vaesed soostunud looduslikud rohumaad Glei-savimullad · Raskesti haritavad, raskesti kuivendatavad · Küllaltki viljakad Madalsoomullad · Üle 30 cm tüsedune turbahorisont · Keskmiselt või hästi lahunenud · Mullad toituvad põhjaveest · Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust ja mitmetest lehtsammaldest Raba- ja siirdesoomullad
tekkinud sadenemata metallorgaanilisi ühendeid kui ka õhust või inimtegevusest pärinevaid aineid. Põhjavesi ei ole gleistunud leede-, leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldade alal peaaegu üldse kaitstud. Liivadel olevad leetunud gleimullad (Lääne- ja Vahe-Eestis, Hiiumaal, Peipsi ääres ja mujal) erinevad leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldadest ainult huumushorisondi olemasolu poolest. Keemilised saasteained satuvad hõlpsasti põhjavette. Mõnevõrra paremad on moreensel lähtekivimil paiknevad leetunud gleimullad, kuid neid on Eestis väga vähe. Leostunud ja leetjad gleimullad on pidevalt liigniisked savistunud horisondiga mullad, paiknevad karbonaatsetel moreenidel ja neid õhukeselt katvatel keskmise ja raske lõimisega veesetetel Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis. Nende võimalik viljakus säilib suhteliselt hästi ka ebakvaliteetselt tehtud kultuurtehniliste tööde korral. Vajavad kuivendamist mitte ainult põllumajanduskõlvikutel, vaid ka metsamaadel