Veestik Loodesihilised jõed Reiu (75 km) ja Uulu (50 km) Kitsast põhjaosa läbivad Pärnu jõe, Sauga ja Audru jõe alamjooks Siseosas Timmkanal (10 km) Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km) Muld ja taimkate Mereäärne rannariba ulatub 4050 meetrist (Orajõel) kuni 1,5 kilomeetri laiuseni (Häädemeestest Uuluni). Tegemist on kamardunud mölli-ja liivarannaga, kohati kivise moreenrannaga, leidub ka soostunud ning pilliroogu kasvanud alasid. Muldadest valitsevad liigniisked leostunud, leetunud ja küllastunud gleimullad, mis kannatavad aegajalt tõusuvete või tuiskliivade tõttu ning on üpriski väheviljakad. Muld ja taimkate Luidete toitainevaesele liivale on tekkinud leede ja kamarleetmullad, millel kasvavad nõmme ja palumännikud. Luidete taga on tegemist liigniiskuse all kannatavate rabametsade ja sooderikka
üle poole territooriumist. Beez või kollakashall moreen katab aluspõhjakõvikuid Hiiumaa loode- ja idaosas ning esineb ka Emmaste poolsaarel. Põhiliselt on tegemist rähkse jämepurdse moreeni saviliivase täitematerjaliga. Hiiumaa üks omapärasemaid alasid on hilisel ajal merest kerkinud maapinnalähedase aluspõhjaga looderannik, mille maastikumustri moodustavad hulgalised loode- kagusuunalised, valdavalt moreenrannaga künniselised neemed nagu Saaremaa lääneosas. Need vahelduvad liustiku kulutusnõgudesse kujunenud väikeste lahtedega. Nende varem kaugemale kagusse ulatunud sügavamaid osi märgivad madalad järvikud, kohaliku nimetusega laisid. Pinnakattekaart näitab Hiiumaa muldkatte erisuste kujunemise eeldusi lähtekivimite kaudu. Et kõige laialdasema levikuga on liivad, siis on vastavalt niiskusoludele kujunenud muldade
annaabi.ee 
