Neile järgnevad Lõõdla (76,7 ha) ja Jõksi järv (64,9 ha). Pühajärv on Eesti järvede hulgas suuruselt kuueteistkümnes. Kõrgustiku kümne sügavama järve hulgas on ürgorgude järvi üheksa. Kõrgustiku kõige sügavamad järved on Uhtjärv (26,5 m), Piigandi järv (25,3 m), Jõksi järv (23,8 m), Uiakatsi järv (18,6 m), Kooraste Suurjärv (17,7 m). Uhtjärv on Eesti järvede hulgas sügavuselt viies. Künkliku moreenireljeefi järvede nõgude kujunemisel on tähtis osa olnud surnud jääl ja termokarstil. Enamik neist ( järvedest on väikesed. Suuremateks on Valgjärv (64,6 ha, kõrgustiku järvede hulgas kuuendal kohal) ja Nüpli järv (27,5 ha, kümnendal kohal). Mõned väikesed järved paistavad silma oma sügavuselt: näiteks Tornijärv, mille pindala on 13,3 ha, on 15,2 m sügav. Sügavuselt kuulub Tornijärvele kõrgustiku järvede hulgas kuues koht. Selle
enamasti vanade aluspõhjakõrgendike nõlvadel või nende vahetus naabruses, sest need takistasid jää edasiliikumist ning sundisid teda oma suunda ja kiirust muutma. Suurimad on Saadjärve (nn Vooremaa), Türi ja Kolga-Jaani voorestik. Liustikutekkelistest kuhjevormidest on Eestis rohkesti ka tasase ja lainja pinnaga moreenitasandikke (näiteks Sakala kõrgustiku põhjaosas ja Ugandi lavamaal) ning moreenkünkaid (moodustavad Otepää jaHaanja kõrgustikule iseloomuliku künkliku moreenireljeefi). Neid leidub ka Karula ja Pandivere kõrgustikul, Sakala kõrgustiku lõunaosas jm. Liustiku serva ees kuhjunud otsamoreenidest on suurimad rändpangaselised Vaivara Sinimäed ja S- kujulineLääne-Saaremaa kõrgustik. Liustikutekkelistest väikevormidest leidub Eestis jääkriime, jääkündevagusid, hõõrdelohkusid,ihkkeeli, kaljuvoori ja mitmesuguseid kulutusnõgusid. Suured kulutusvagumused on näiteks Peipsi ja Võrtsjärve nõgu.
annaabi.ee 
