h Otepää kõrgustik). Tähtsis roll reljeefi kujunemisel on olnud ka Eesti kaguosa läbival Tartu-Otepää-Valga orul, mille põhi ulatub 60 m allapoole merepinda (Arold 2005: 190-191). 4 Otepää kõrgustiku paiknemine Eesti kaardil (EE 2003 s.h Otepää kõrgustik). 2. PINNAMOOD Otepää kõrgustiku pinnamood koosneb paksust settelasundist, mis on tekkinud mitme mandrijäätumise tulemusena, ning mida tõendavad viis erinevat moreenikihti. Nendest viimane Devoni liivakivi on valdavalt punakaspruun. Paljudes kohtades esineb karbonaatset kollakaspruuni moreeni. Mõhnad koosnevad enamasti paeveerelisest kruusast (Arold 2005: 191). Kõrgustikule on iseloomulik mitmete erinevate pinnavormide kooseksisteerimine, mille osi võivad moodustada kivised liivsavid, liivad, veeriselised kruusad või savid, mis on settinud jääalustes tühimikes, jääpankadevahelistes järvedes või jõgedes (Arold 2005: 191).
· Aruküla ja Burtnieki lademe liivakivid o Olemas alupõhjaline kõrgendik (90-115) o Tartu-Otepää-Valga org, põhi 60 m allpool merepinda. Selle kohal Pühjajärve vagumus o Paljandid kõrgustiku äärealal (nt lõunaosas Urvaste ürgorus) · Pinnamood o Iseloomulik on enamasti mitmesse eri tüüpi kuuluvate vormide kooseksisteerimine. Lasund on tekkinud mitme mandrijäätumise jooksul (viis erinevat moreenikihti) o Suurem osa moreenkõrgendikud ja moreenkattega mõhnad o Mõhnastikud kõrgustiku äärealal Voorepalu (Karilatsi), Veski, Kastolatsi, Vitipalu o Sandurid Kõrgustiku kagunõlval Kooraste ümbrus, seda alal läbib Võgandu jõgi (Lajavangu ja Kärgula mets) o Otsamoreenid Kambja Köstrimäed, Tamsaja · Veestik o Pühajärv keskmine sümboljärv
annaabi.ee 
