Eriti ohtlik on haigusseisund raseduse algusperioodil, olulisi kahjustusi ei teki pärast 20. rasedusnädalat. Leetrid: 3-5 l päeval peale haigestumsit tekib tugev makulopapulaarne, laatuv lööve, mis algab näost ja laieneb kehale ning jäsemetele. Tüsistused- pneumoonia, otiit. Lööbega troopilised viirushaigused: Dengue palavik: 3-5 ööpäeva pärast haigestumist tekib makulopapulaarne või morbilliformne mittesügelev love algusega rindkerelt levides tsentrifugaalselt näole ja jäsemetele. Ravimatuse korral suremus 50%. Hemorraagilised viirushaigused: Ebola viirushaigus: esimese viie päeva jooksul haigestumisest ilmneb morbilliformne või makulopapuloosne lööve, ilmnevad petehhiad, oluline haige isoleerimine. 2. Lööbega bakterinfektsioonid: Meningokokkinfektsioon: petehhialaadne lööve jäsemetel, eelneb peavalu,
Sääsed taluvad hästi madalaid temperatuure. Inimeselt inimesele nakkus üldjuhul ei levi.[5] 11 Sümptomid Haigusele on iseloomulik äge algus kõrge palaviku, pea-, liiges-, lihas- ja seljavaluga. Palavik võib püsida 6-7 ööpäeva. Algsümptomite järel ilmneb generaliseeritud müalgia, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. 3-5 ööpäeva möödudes tekib lööve, mis on makulopapulaarne või morbilliformne ning ei sügele. Lööve algab ringkerelt ning levib tsentrifugaalselt näole ja jäsemetele.[5] Hemorraagiline dengue palavik Hemorraagiline dengue palavik (HDP) ehk ägenenud dengue palavik on eluohtlike tüsistustega nakkushaigus. Dengue hemorraagiline palavik tekib üldjuhul kui denge palavikku põdenud inimene haigestub lühikese perioodi jooksul teise denge-viiruse serotüübi poolt põhjustatud haigusesse. Haigus algab nagu tavaline denge palavik, kuid 2-5 ööpäeva
annaabi.ee 
