varasemad lahendused, mis puudutavad usaldust, autonoomiat, initsiatiivi ja kompetentsust. Kiire kehaline areng ja suguline küpsemine tekitavad temas segadust. Otsides püsivust ja terviklikkust iseendas identsustunnet, näeb ta sageli oma vanemaid vastasrollis. Nooruk vajab aega erinevate rollide katsetamiseks, nii tegelikkuses kui fantaasiates, enne valikute tegemist ja täiskasvanu kohustuste võtmist Sellist otsustamise edasilükkamist nimetab Erikson psühhosotsiaalseks moratooriumiks, nt eneseproov sõjaväes, õppeasutuses, kuritegelikus kambas jne. Ollakse lapsepõlve ja täisea vahel nii psüühilises kui moraalses mõttes st kriisiperioodis. Kui olulised otsused tehakse enne rollidega katsetamist, siis ei toetu kujunenud identsus tugevale alusele. Erikson nimetab seda enneaegseks identsuseks. Sel juhul ei ole kriis saanud läbida oma loomulikku kulgu ja psühhosotsiaalset moratooriumi võidakse läbi elada hiljem. Erik Homburger Erikson
normaalarengu puhul" (Mangs ja Martell 2000). 9 6. JÄRELTEISMEIGA "Järelteismeiga võib nimetada vahefaasiks, sest integreerumine, kooskõlastamine ja eristamine, mis toimuvad, on iseloomulikud nooruki- ja täiskasvanuea vahelisele perioodile" (Mangs ja Martell 2000; ref. Blos 1962 järgi). Järelteismeiga on vanuses umbes 20-25 aastat (Jaanisk 2013/2014). "Erik H. Erikson (1959) nimetab seda perioodi psühhosotsiaalseks moratooriumiks. See on aeg lapsepõlve ja täiskasvanuelu vahel, täiskasvanuelu, mida igatsetakse ja mis on hädavajalik, kus kujuneb, stabiliseerub ja täieneb elumudel ning leiab aset vaba rollieksperiment, milles indiviid võib leida täiesti unikaalse koha" (Mangs ja Martell 2000). "Esinevad ka uued identifikatsioonid vanematega - nüüd juba täiskasvanud seksuaalsete vanemate ja aktiivsete tööinimeste näol. Seda peetakse noorukieas juba raskemaks ja see eeldab üsna küpset mina
annaabi.ee 
