*seletamatu pritoluga valguse kasutamine. Manerislik arhitektuur: *kaunistustega liialdamine. *ksikosade ltv seostamine. *tubade maa kohakuti olevate ustega. *avamisel saab vaadata lbi kigi uste. (Villa Fannese). 1527-vallutati Rooma rstamine. *levib huvi hele-tumeda vastu. *iseteadlik, tusatsev, vahel iroonitsev, mtisklev. *figuurid tihti pikaks venitatud, mber kidavad. 1550- ''Vljapaistvate kunstnike elulood'' Madalmaade kunst: *kunst linnakodanike teenistuses. *sageli piltidel petlik moralismi thendus. *kristlik snum igapevalistel piltidel. *piltidel moraiseeriv thendus. *peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. *maali alal oli vljapaistvaid saavutusi. *Saksamaa oli peale Itaalia ainus maa, kus vib rkida krgrenessansist kui omaette etapist. *Prantsusmaal - skulptuur, arhitektuur.
peegelpildis kokku pannes hoopis teise inimese näoliseks. 5. Madalmaade kunst. kasutati õlivärve, tähtis oli hingeelu avamine, inimese loomutruult kujutamine, detailid täpselt välja joonistatud, tähtsad olid tahvelmaalid, mida kasutati altarimaalidena ning neid tellisid ka jõukad oma kogu seintele, valitses realistlikkus ja loomulikkus, kuulsaim kunstnik Jan van Eyck ,,Abielupaar Arnolfini portree". kunst linnakodanike teenistuses.sageli piltidel õpetlik moralismi tähendus.kristlik sõnum igapäevalistel piltidel.piltidel moraiseeriv tähendus.Inimesed säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, enamasti kujutati rõivastatud keha. Rohkem tahvelmaale.Harrastati peenmaale. Koolkonna rajajad vennad van Eyckid. Tallinlane Michel Sittow õppis madalmaade meistri Memlingi juures 6. Saksa renessansskunst. Kunstnikud ühendasid hilisgootika ja malmaade ning Itaalia kunsti saavutused, kunstnikke huvitas inimeste kordumatu omapära ja tundeelu
mitmepalgelisus. Platon on moralist. Kui ainus viis teada hüvet põhineks teadmisel erilistest headest tegudest või asjadest – “see on hüve”, “too ei ole hüve”-, ei oleks moraalil tõelist ankrut. Vastuolu Sokratese surma mõistnud rahvakoosoleku ja Platoni vahel on ületamatu. Platoni arvates on enamuse otsusel põhinev moraal tõelise moraali karikatuur. Moraalil peab olema subjektiivsest hinnangust tugevam põhi. Platon viitab ideedele ja tõstab oma moralismi nende poolt valgustatud püsivale ja igavesele alusele. Kuigi rahvakoosoleku otsus oli demokraatlik, oli see sellest hoolimata väär; see ei olnud vastavuses hüve ideega. Hüve eri liigid on Platon üksikasjaliku uurimise objektiks – vaprus dialoogis “Laches”, mõistlikus dialoogis “Charmides” ja õiglus dialoogis “Riik”. Eetilised, poliitilised ja moraalifilosoofilised küsimused on tema jaoks põletavalt tähtsad.
annaabi.ee 
