Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja saab maalida kiht-kihilt. See anna võimaluse maalida ülipeeneid detaile, kujuneb välja peenmaal.
vääraks peame, aga siiski avaldame, et näidata, kuidas erinevad inimesed mõtlevad. Ajakirjanduslik tegevus Algusest peale köitis Jannsen lugejat oma rahvapärase väljenduslaadiga, osava suleseadmisoskusega. Jannsenit on hinnatud vastuoluliselt. Peamine aga on see, et ta ei olnud võitleja tüüp, nagu seda oli Jakobson, vaid oli oma loomult rohkem vaatleja ja ilukirjanik. Tegelikult ei olnud vastuolu poliitiline, vaid kultuuriline (heideti ette liigset moraalitsemist, vana kirjaviisi), Hurt nägi Jannsenis kui ajakirjanikus rohkem rahva lõbustajat kui õpetajat. Sannumetoja oli esimene Jannseni väljaanne, iseloomult ilukirjanduslik aastaraamat, ilmus 1848-1851, 1856 ja 1860. Seda trükiti Tartus Laakmanni trükikojas. Sisu on enamus tõlgitud ja kohandatud, kuid muganduste kõrval on ka algupära Jannsenilt endalt. 1857-1863 toimetas Jannsen Bormi Perno Postimeest, 1864-1880 Eesti Postimeest.
annaabi.ee 
