Õiguslik probleem: RK: „Leppetrahvinõude vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa selle tühisust. Põhimõtteliselt võib leppetrahvinõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune).“ – TsÜS § 138 lg 1 57 Garantii RKRKo 3-2-1-34-13 p 16 Asjaolud: Swedbank Liising Aktsiaseltsi (hageja) hagi Osaühingu Orientor (kostja I) ning Osaühingu Mergo Holding (kostja II) vastu võlgnevuse saamiseks. Õiguslik probleem (loenguslaididelt): Garandi vastuväited: 1) garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse
esine. Isegi kui enamus noori on suutelised abstraktselt mõtlema, ei liigu nad tõenäoliselt mitte enne täiskasvanuks saamist Kohlberg`i postkonventsionaalsele moraalitasandile, kus nad arendavad omasid moraaliprintsiipe. Enne kui inimesed selle autonoomse moraalimõtete tasandile jõuavad, peavad nad Kohlberg`i ja Gilligan`i kohaselt (1971) ära tundma moraalistandardite loomuse. See tähendab, et nad peavad jõudma arusaamisele, et igal ühiskonnal on oma definitsioon sellest, mis on õige ja mis vale ning et ühe kultuuri väärtushinnangud võiad olla šokeerivad teise kultuuri jaoks. Paljud noored inimesed avastavad endi jaoks taolisi kultuurilisi erinevusi siis, kui astuvad kõrgkooli, mis omakorda seletab seda, miks on tudengid just juhtival kohal Kohlberg`i postkonventsionaalsel tasandil
annaabi.ee 
