distsipliini. Kuigi Max Weber polnud anarhismi pooldaja, toon võrdluseks tema nägemuse. Weberi arvates tähendas distsipliin võimalust, et juurdunud hoiakute põhjal allub korraldusele viivitamatult ja automaatselt suurem hulk inimesi. See toimiks ka anarhistlikus ühiskonnas kui igal indiviidil oleks olemas seesmine tugev enesedistsipliin ning teadmised. Tänu neile omadustele oleks ühiskond kollektiivselt allutatud enda kehtestatud moraaliseadustele. Vastaselt juhul võib tekkida vägivaldne ühiskond. Tegude propaganda süvendab inimeste ängistust ning omavahelist vaenu ning tavaliselt vastatakse ka vägivallale vägivallaga. (Barbara Goodwin lk 810). Vägivalla vastu ja raviks saaks kasutada vaid sõnu ja tegusid ning see toimiks efektiivselt ainult kollektiivselt seda aktsepteerides. Kõik need omandatud tõekspidamised oleks vaja üles leida eelkõige meis endis ning siis hakata üles ehitama ühiskondlikku koostöögruppi.
sünnipäraselt vastumeelne näha mõnd kaasolendit kannatamas Rousseau järgi. 13. Milline on Rousseau arusaam ühiskonnast? Kuidas selleni jõutakse? Esiteks arendame välja tööriistu, teiseks hakatakse koostööd tegema. 14. Hobbesi, Locki ja Rousseau võrdlus Hobbesi järgi in. vaheliste konfliktide põhjuseks hüvede nappus, Locki järgi on looduses asju külluses. Hobbes: minu toodetu jõuab niikuinii teiste kätte; Lock: saab rakendada karistamisõigust või motiveerida alluma moraaliseadustele. Rousseau: nüüdisaegse kodaniku jooni on omistatud metslasele Hobbesi ja Locki poolt. 15. Mida väidab anarhism? Ei riigile! Loodusseisundis areneb inimeste vahel välja koostöö, inimesed on loomupäraselt head ja võib ju mõelda välja teatud poliitilisi ja ühiskondlikke struktuure, mis sarnaneksid riigile, et loodusseisundi puudusi vältida. Riigi õigustamine 1. Kas kaitse pakkumine õigustab riiki? Riik pakub kaitset kõigile, kuigi ta reaalselt ei suuda seda alati tagada
annaabi.ee 
