kujundada niisugune regulatsioonisüsteem, kus tüüpilistele asjaoludele kujundatakse tüüpilised lahendused – kujundatakse norm. Norm on seega üldistus teatud elulistest asjaoludest, millele on lisatud üldistus sellistele asjaoludele järgnevast tagajärjest. Normatiivsus väljendub siduvuses. Kui esinevad teatud elulised asjaolud, siis peab järgnema normis kirjeldatud tagajärg. Normatiivsel reguleerimisel on mitmeid vorme. See võib aset leida nt tavade tasemel või moraaliprintsiipidena. Üheks tüüpiliseks normatiivse reguleerimise vormiks on ka õiguslik reguleerimine. S üldpõhimõtted Avaliku võimu põhiseadusliku ja demokraatliku teostamise aluseks on selle rajanemine õigusel (põhiseaduse preambul) ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse (§ 4), demokraatliku õigusriigi (§ 10) ja seaduslikkuse (§ 3 lõige 1) printsiipidel. Nimetatud printsiipide
kujundada niisugune regulatsioonisüsteem, kus tüüpilistele asjaoludele kujundatakse tüüpilised lahendused – kujundatakse norm. Norm on seega üldistus teatud elulistest asjaoludest, millele on lisatud üldistus sellistele asjaoludele järgnevast tagajärjest. Normatiivsus väljendub siduvuses. Kui esinevad teatud elulised asjaolud, siis peab järgnema normis kirjeldatud tagajärg. Normatiivsel reguleerimisel on mitmeid vorme. See võib aset leida nt tavade tasemel või moraaliprintsiipidena. Üheks tüüpiliseks normatiivse reguleerimise vormiks on ka õiguslik reguleerimine. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, reguleerides inimsuhteid. Samuti on sotsiaalse korrana käsitletavad moraal ja tava. Need on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nende struktur koosneb normidest, mis on tüüpilised sotsiaalsed normid ja oma olemuselt üldkohustuslikud. Nad on ajapikku kujunenud ja on suuresti omased vastavale ajaperioodile.