Drissi spordikotist ning sümboliseerivad nii tema tausta kui ka seda, et ta oli vaene. Tausta sellepoolest, et ta oli eksvang ning materiaalse poole pealt seda, et ta pidi olema kuidagi kindlustatud, et vajadusel end kaitsta. Rituaalina või tavana võib välja tuua sünnipäeva tähistamine. Philippe tähistas oma sünnipäeva, kuhu oli kutsutud mõista töötajad ning tema sõbrad. Külalisi „lõbustas“ klassikalise muusika orkester. Jällegi oskasid seda kõik peale Drissi hinnata. Moraalinormina võib välja tuua olukorra, kui Philippe ja Driss läksid ooperit vaatama. Kui Driss nägi meessoost ooperilauljat, kes nägi välja nagu elav puu, purskas ta naerma ning sobimatuid kommentaare esitama, segades sellega teisi pealtvaatajaid tema kõrval. Samuti erinevate maalide naeruvääristamised, millega ta kokku puutus. 18 2.4. Sotsialiseerimine Philippe ja tema hooldaja Driss olid väga erinevast seisusest inimesed ning samuti nad
kõlbelise teadvuse. Seda olustikku iseloomustab nt väide: minu elukreedo ehk tõekspidamine. Sellised väärtushinnangud on ühelt poolt normid, teiselt poolt aga kriteeriumid, mille alusel hinnatakse ka mistahes teisi sotsiaalseid norme ning muid nähtusi, lisaks veel teistes sootsiumides kehtivaid teistsuguseid moraalinorme. Nad hõlmavad nii kõlblusteadvust kui ka selle realiseerumist praktikas. Olles nt väärtustanud moraalinormina headuse kui tõekspidamise ning omandanud teoreetilised kriteeriumid piiritlemaks headust ning kurjust, suudab indiviid neid nähtusi piiritleda ka praktikas iga avaldumisvormi osas ning püüab käituda igal juhul positiivse väärtuse vaimus. Nii nagu tavanormid on ka moraalinormid aegruumis pidevalt muutunud ja teisenenud. Pikka aega on moraalinormide arengut mõjutanud ja mõjutavad tänini religioonid, aga samavõrd ka regionaalsed kultuurid