funktsioneerimisviis osutab süsteemi sisemistele funktsionaalsetele seostele ja komponentidele, kuid ei kirjelda süsteemi struktuuri. 6. Õigusel on funktsioone, mis pole lihtsalt moraalselt hinnatavad, vaid mille olemus (efektid ja toimimise viisid) on eetiline. Selline seisukoht avab õiguse funktsionaalsele käsitlusele uue perspektiivi: õigus ei ole moraalineutraalne vahend, millele tuleb eetilised atribuudid “külge pookida”, vaid õiguse otstarve (funktsioonid) määravad õiguse eetilise väärtuse. Õiguse olemuslik funktsioneerimisviis on episteemiline. /…/ Mitte-episteemilised komponendid, nagu näiteks füüsiline sund ja vägivald, võivad abivahenditena tagada õiguse toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt
funktsioneerimisviis osutab süsteemi sisemistele funktsionaalsetele seostele ja komponentidele, kuid ei kirjelda süsteemi struktuuri. 6. Õigusel on funktsioone, mis pole lihtsalt moraalselt hinnatavad, vaid mille olemus (efektid ja toimimise viisid) on eetiline. Selline seisukoht avab õiguse funktsionaalsele käsitlusele uue perspektiivi: õigus ei ole moraalineutraalne vahend, millele tuleb eetilised atribuudid "külge pookida", vaid õiguse otstarve (funktsioonid) määravad õiguse eetilise väärtuse. Õiguse olemuslik funktsioneerimisviis on episteemiline. /.../ Mitte-episteemilised komponendid, nagu näiteks füüsiline sund ja vägivald, võivad abivahenditena tagada õiguse toimimist, kuid eraldi võetuna ei kujuta need endast üldse õiguslikke entiteete. Metafoorselt
annaabi.ee 
