inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes. Moraal on inimeste loodud, mitte looduse. Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus ning on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde. Tolerantsus teiste moraalipraktikate suhtes. Relativismist tuleneb, et meie enda ühiskonna moraalikoodeksil pole erilist staatust, ega ole parem või halvem vaid üks paljudest. Relativismi argument: hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole see õige ega vale vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/kultuuriti. Eri kultuuridel erinevad moraalinormid ning seega pole objektiivset tõde. On vaid arvamused, mis erinevad. Loogiliselt järeldus ei tulene eeldusest. Kui eeldus on õige, võib järeldus olla ikkagi vale. Eeldus puudutab seda, mida inimesed usuvad
kehtiksid kõigi inimeste jaoks igal pool ning igal ajal. Moraalireeglid sarnanevad mängureeglitega, erinevad loodusseadustest. Nad pole meile looduse poolt antud, vaid inimeste loodud. Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraal on kultuuri osa. Kasvatuse käigus omandatakse kultuuri peamised väärtused. Last keelatakse nii palju, et lõpuks saab see tema südametunnistuseks. Relativismist tuleneb, et meie enda ühiskonna moraalikoodeksil pole mingit erilist staatust, see pole parem ega halvem vaid üks paljudest. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe 25. Võrdle deskriptiivset ja normatiivset eetilist relativismi. 26.Mis räägib eetilise relativismi kasuks? Mis on argumendid eetilise relativismi vastu ? Problemaatiline relativismis puhul: See, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub ühiskonnast/ kultuurist.
annaabi.ee 
