moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Moraalirelativismi vormid: 1. Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. 2. Subjektivistlik relativism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust Mõned moraalirelativistid väidavad, et inimeste üle tohib kohut mõista ainult lähtudes nende enda ühiskonna kommetest. moraalirelativistid väidavad, et kuna moraalikoodeksid on eri ühiskondades erinevad, siis saab ühiskondade vaheliselt moraaliasjade üle otsustada üksnes lähtudes "ühiselt pinnalt". Seda suunda nimetatakse kultuurirelativismiks. Relativism sallib teisi kultuure. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest
[...] Ma ei kahtle mitte kõige vähematki, et see küsimus saab vastatud tõele ja voorusele meelepäraselt peaaegu ükskõik millise õiglase inimese poolt peaaegu ükskõik millises olukorras. Butler uskus, et meist igaühel on südametunnistus, mis suudab kindlaks teha õige ja väära igas olukorras. Intuitsioon ütleb meile neid asju, mis on õged ja väärad, meil pole vaja üldisi reegleid, reegleid ju nagunii rikutakse. Hinnangu aluseks on moraalne taju. · Inimeste moraalikoodeksid on erinevad. Kui on ühiskonnas üldised reegid ja tavad paika pandud, ja meile kõigile on teada, mis on õige ja vale ja vanemad on väiksest saati õpetanud, et valetamine ja varastaminene jms tegemine on paha ja karistatav, siis ometigi on ikkagi ju inimesi niisuguseid, kelle jaoks ka need kõige lihtsamad elementaarsemad reeglid ei kehti. Nad teevad ikka halbu tegusid, mõtlevad kurjalt ja samas saavad ka selle eest karistada,
sellepärast, et nad kõik on pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist. Alternatiivne nimetus on kõrbemonoteism. Islam nimetab kaht ülejäänud monoteistlikku religiooni Raamatu-rahvaks. Piiblis on enne Aabrahami kuus tähelepanuväärset tegelast: Aadam ja Eeva, nende pojad Kain ja Aabel, Eenok, kelle Jumal võttis ära, ja Noa, tema pojapojapoeg, kes päästis oma perekonna ja kõik loomaliigid Noa laevas. Ent nendest inimestest ei jäänud maha kirja pandud moraalikoodeksid. Nad on lihtsalt head ja halvad käitumiseeskujud, kuid üheski religioonis pole konkreetset osutust, kuidas nende tegusid tõlgendada. Islam peab Aadamat ja Noad prohvetiteks ning peab ka teiste rahvaste seadusandjaid Kong Fuzi, Hiawatha) prohvetiteks, kui nad ei kuuluta iseennast jumalaks. Judaism on ajalooliselt aktsepteerinud, et igal rahval on oma jumal, kellest nende oma on lihtsalt kõige vägevam. Paljud kristluse suunad kuni 20
· Kommete erinevus võib tuleneda keskkonnatingimustest, faktilistest või religioossetest uskumustest vm. Tuummoraal · Teatud põhiväärtuste tunnistamiseta on ühiskondade koospüsimine ja inimeste koostöö praktiliselt võimatu. · Nt järglaste eest hoolitsemise nõue, valetamise keeld, mõrva keeld. Deskriptiivse ja metaeetilise teesi seos? Metaeetilist teesi ei saa järeldada deskriptiivsest: sellest, et erinevatel kultuuridel on erinevad moraalikoodeksid, ei järeldu, et objektiivset moraali ei ole olemas. Võrdle: see, et ühed usuvad, et Maa on lapik ning teised, et see on kandiline, ei tähenda, et objektiivset tõde Maa kuju kohta ei ole põhimõtteliselt olemas. Relativismi toetavad väited · Normid kujunevad alati välja kultuuris, moraal kui vaikiv sotsiaalne kokkulepe (argument subjektivismi vastu ja relativismi poolt). · Sallivus on voorus (normatiivne tees appi võetud). Relativismiga seotud probleemid
annaabi.ee 
